fbpx
KAITSEVÄE AKADEEMIA

Karjäär maaväes

Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks.

Maaväe prioriteedid on kiirreageerimisüksuste ja üldotstarbeliste lahinguüksuste, vastuvõtva riigi toetuse ja territoriaalse toetusstruktuuri arendamine. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral.

 

1. samm – Ajateenistus

Ajateenistuse eesmärgiks on Eesti kaitseks vajalike reservüksuste väljaõpetamine ning eelduste loomine elukutseliste kaitseväelaste teenistusse võtmiseks. Ajateenistuse jooksul omandatakse põhiteadmised riigikaitsest ning õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana.

Ajateenistuse lõppedes jätkub riigikaitsekohustuse täitmine reservväelasena oma üksuse koosseisus, Kaitseliidus või elukutselise kaitseväelasena.

Ajateenistuse jooksul omandatakse palju tsiviileluks vajalikke oskusi – esmaabivõtteid, topograafiat, side ja infotehnoloogiat, keskkonna- ja kodanikukaitset, aja planeerimist ning korra ja puhtuse hoidmist.

Nooremallohvitserid või reservrühmaülemad saavad väärtusliku juhtimiskogemuse. Ajateenistuse jooksul parameediku kursused läbinud saavad hiljem asuda tööle parameedikuna, autojuhikursuste lõpetajad saavad CE või DE kategooria juhiload.

Ajateenistuse läbimine annab võimaluse Kaitseväe Akadeemias õppima asumiseks, kuid sisseastumiskatsed saad teha juba enne ajateenistust (lisainfo). KVA lõpetajad saavad rakenduskõrghariduse ja asuvad teenima ohvitseridena kaitseväes. Samuti on võimalus astuda teenistusse elukutselise kaitseväelasena Scoutspataljonis või mõnes muus väeosas.

 

2. samm – Kaitseväe Akadeemia põhikursus (rakenduskõrgharidus)

Kaitseväe Akadeemia maaväe põhikursusel omandatakse ohvitseri põhioskused ja saadakse rakenduskõrgharidus sõjalise juhtimise erialal. Sisseastumiskatseid saab sooritada ka enne ajateenistuse läbimist.

Põhikursusel omandatav haridus võimaldab täita rühma- ja kompanii/patareiülema ülesandeid vastavalt väe- ja relvaliigi spetsiifikale nii rahu- kui ka sõjaajal. Spetsialiseeruda saab jalaväe, mehhaniseeritud jalaväe, side, pioneeri, õhutõrje, suurtükiväe või logistika erialale. Lõpetanutele omistab president nooremleitnandi auastme ning nende teenistus jätkub kaitseväes ja Kaitseliidus.

Õppimine akadeemias on mitmekülgne. Lisaks sõjalistele ainetele õpivad tulevased ohvitserid humanitaar- ja reaalaineid, pedagoogilisi teadmisi ja keeli.

Õppimise ajal makstakse kadettidele palka alates 750.- eurost.

 

3. samm – Teenistus rühma, kompanii- või patareiülemana

Pärast Kaitseväe Akadeemia lõpetamist asuvad värsked ohvitserid tööle erinevatesse kaitseväe väeosadesse, nagu näiteks 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni, Vahipataljoni  või 1. jalaväebrigaadi. Nooremohvitseride teenistus väeosades jätkub peamiselt vastavalt KVAs omandatud erialale (jalaväe, pioneeri, õhutõrje, suurtükiväe, side või logistika erialal).

Jalaväeohvitser juhib väeosas jalaväeüksusi ja nende lahingutoetuselemente (luure, tankitõrje ja miinipildujatuli) ning viib läbi taktikalist õpet üksustele. Samuti viib jalaväeohvitser läbi lahinglaskmisi.

Mehhaniseeritud jalaväe ohvitser juhib jalaväeüksusi, mis kasutavad ülesannete täitmiseks lahingumasinad. Ta tagab allüksuse väljaõppe ja treeningu.

Pioneeriohvitser juhib väeosas pioneeriüksusi ning viib üksustele läbi õpet erineva pioneeritehnika ja -relvastuse kasutamiseks.

Õhutõrjeohvitser täidab väeosas  õhutõrje rühma- ja patareiülema ülesandeid ning planeerib, valmistab ette, viib läbi ja hindab  kuni õhutõrje kahuri- ja raketirühma suuruse üksuse väljaõpet.

Suurtükiväeohvitser täidab väeosas suurtükiväe tulepatarei rühma- ja patareiülema ülesandeid ning planeerib, korraldab ettevalmistuse ning juhib tulepatarei rühma ja tulepatarei lahingutegevust, arvestades nende lahingukoosseisu ja –võimet. Samuti viib suurtükiväe erialaohvitser läbi vastavat väljaõpet üksustele.

Sideohvitser juhib väeosas siderühma ja korraldab selle väljaõpet ning planeerib kõrgema juhtkonna käsu alusel jalaväepataljoni sidevõrke.

Logistikaohvitser planeerib ja juhib väeosa logistikaüksuste tegevust rühma- ja kompaniiülemana kõikides logistika põhifunktsioonides (meditsiin, transport, varustus). Samuti täidab logistika erialaohvitser logistikaüksuse lihtsamaid raamatupidamise toiminguid ning teab Eesti kaitseväe transpordisüsteemi ja maismaatranspordi korraldamise põhimõtteid.

Akadeemia lõpetajad teenivad väeosades rühma- ja kompanii-või patareiülemana. KVAs õpitu võimaldab ohvitseridel nendel ametikohtadel loovalt täita juhi, halduri, pedagoogi, diplomaadi ning tehniku ülesandeid. Lisaks on KVA lõpetanutel õigus töötada ka riigikaitseõpetajana.

Peale mõneaastast teenistust väeosades ning praktilise kogemuse omandamist on soovijatel võimalik edasi kandideerida Kaitseväe Akadeemia keskastmekursusele (magistriõppesse).

 

4. samm – Kaitseväe Akadeemia keskastmekursus (magistrantuur)

Pärast mõneaastast edukat teenistust on soovijatel võimalik kandideerida Kaitseväe Akadeemia keskastmekursusele, mille jooksul omandavad õppurid pataljoni ja brigaadi staabiohvitseri oskused.

Väljaõpe võimaldab jätkata õpinguid varem omandatud jalaväe, side, pioneeri, õhutõrje, suurtükiväe või logistika erialal ning saada vastava väeliigi staabiohvitseri ettevalmistus. Lõpetanud saavad sotsiaalteaduste magistrikraadi.

Pärast keskastmekursuse lõpetamist ja eeskujulikku teenistust kaitseväes on ohvitseril võimalik jätkata õpinguid juba Kaitseväe Akadeemiaga samas majas paiknevas Balti Kaitsekolledžis, mis annab vanemstaabiohvitseri ettevalmistuse ja on ühtlasi ohvitseri hariduse kolmas aste. Ohvitseri hariduse neljas aste on kõrgemate staabiohvitseride ja kindralstaabiohvitseride kursus

Kaitseväe Akadeemia