Mereväe ülesandeks on riigipiiri valvamine merel, mis saavutatakse läbi mereolukorrateadlikkuse loomise. Lisaks on merevägi vastutav merereostuse avastamise ja likvideerimise eest Eesti merealal. Merevägi osaleb otsingu- ja päästetööl Eesti päästepiirkonnas.
Mereväe laevade kodusadam on Põhja-Tallinnas asuv Miinisadam, mis on võimeline vastu võtma ka NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused.
1. samm Ajateenistus
Ajateenistuse eesmärgiks on Eesti kaitseks vajalike reservüksuste väljaõpetamine ning eelduste loomine elukutseliste kaitseväelaste teenistusse võtmiseks. Ajateenistuse jooksul omandatakse põhiteadmised riigikaitsest ning õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana.
Ajateenistuse lõppedes jätkub riigikaitsekohustuse täitmine reservväelasena oma üksuse koosseisus, Kaitseliidus või elukutselise kaitseväelasena.
Ajateenistuse jooksul omandatakse palju tsiviileluks vajalikke oskusi – esmaabivõtteid, topograafiat, side ja infotehnoloogiat, keskkonna- ja kodanikukaitset, aja planeerimist ning korra ja puhtuse hoidmist.
Nooremallohvitserid või reservrühmaülemad saavad väärtusliku juhtimiskogemuse. Ajateenistuse jooksul parameediku kursused läbinud saavad hiljem asuda tööle parameedikuna, autojuhikursuste lõpetajad saavad CE või DE kategooria juhiload.
Kaitseväe Akadeemias õppima asumise eelduseks on ajateenistuse läbimine. Akadeemia lõpetajad saavad bakalaureusekraadi sõjateaduses ja asuvad teenima ohvitseridena kaitseväes või Kaitseliidus. Samuti on võimalus astuda teenistusse elukutselise kaitseväelasena Scoutspataljonis või mõnes muus väeosas.
2. samm Kaitseväe Akadeemia põhikursus (kõrgharidus)
Alates 2011/2012 õppeaastast on Kaitseväe Akadeemias võimalik õppida mereväe ohvitseriks. Õppeaeg mereväe põhikursusel koostöös Eesti Mereakadeemia ja mereväega kestab kolm aastat, võimaldades spetsialiseeruda taktika või tehnika erialale. Lõpetajad saavad bakalaureusekraadi sõjateaduses ja nooremleitnandi auastme.
Õppimine akadeemias on mitmekülgne. Lisaks sõjalistele ainetele õpivad tulevased ohvitserid humanitaar- ja reaalaineid, pedagoogilisi teadmisi ja keeli.
Väeliigipõhiseid õppeaineid nagu mereväe taktika õpetavad mereväeohvitserid. Üldmerenduslikke õppeaineid õpetavad Eesti Mereakadeemia õppejõud. Õpingute ajal toimub praktika mereväe laevadel.
Õppimise ajal makstakse kadettidele palka alates 1000 eurost.
3. samm Teenistus taktikaohvitserina või tehnikaohvitserina
Pärast põhikursuse lõpetamist ootab Sind ees huvitav ja lõpetatud erialale vastav teenistuskoht mereväe laevadel navigatsiooniohvitserina või laevamehaanikuna.
Taktikaohvitser on mereoperatsioonide spetsialist, kelle peamine teenistusülesanne on vahiohvitserina sõjalaeva juhtida, seda navigeerida ja tagada laeva taktikaliste tegevuste ohutus. Edasine teenistus viib taktikaohvitseri sõjalaeva operatsiooniruumi, kus planeeritakse ja juhitakse kogu sõjalaeva operatsioone. Lisaks on taktikaohvitser sektsiooniülem, kes juhib side, navigatsiooni või relvastusega tegelevate spetsialistide igapäevast teenistust.
Tehnikaohvitser on insener, kelle peamine teenistusülesanne on käitada ja hooldada sõjalaeva pea- ja abimasinaid ning laevasüsteeme ja tagada nende lahinguvalmidus. Tehnikaohvitser vastutab sõjalaevas avariitõrje eest, mis tähendab, et tema ülesannete hulka kuulub ka sõjalaevade lahinguvigastuste kiire likvideerimine. Lisaks on tehnikaohvitser ülem, kes juhib tehnikaerialade spetsialistide igapäevast teenistust.
Võimalikud teenistuskohad
Mereväebaasi ülesanneteks on ujuvvahendite ohutu seismise tagamine sadamas, mereväe allüksuste teenindamine ning varustamine teenistuseks vajalike vahenditega. Mereväebaasi organiseerida on ka igakülgne vastuvõtva riigi toetus Eesti vetes regulaarselt korraldatavatele rahvusvahelistele miinitõrjeoperatsioonidele. Mereväebaas asub Tallinnas, Miinisadamas.
Laevastik on mereväe ülema alluvuses olev Kaitseväe väeüksus kuhu kuuluvad operatsioonistaap, mereväekool, tuukrigrupp ja sõjalaevad.
4. samm Sõjalise kõrghariduse teise taseme omandamine Eestis või välismaal
Pärast mõneaastast edukat teenistust on soovijatel võimalik kandideerida Kaitseväe Akadeemia magistriõppesse, mille eesmärk on valmistada ohvitsere ette täitma taktikatasandi üksuse ülema või staabiohvitseri ülesandeid vastavas väeliigis kaitseväes ja Kaitseliidus nii rahu- kui sõjaajal. Eesmärgi saavutamiseks võimaldatakse õppuril süvendada kõrgemal tasemel valdkondlikke teadmisi ja oskuseid, arendades nende juhipädevusi ning kujundades nende hoiakuid elukestva õppija, aktiivse ühiskonna liikme ning Eesti riigi kaitsjana. Õppekava lähtub ohvitseri töökeskkonnast ja funktsioonidest, võimaldades lõpetajal täita juhi, diplomaadi, halduri, tehniku, pedagoogi ja uurija ülesandeid. Magistriõppe lõpetanud saavad sotsiaalteaduste magistrikraadi.
Pärast keskastmekursuse lõpetamist ja eeskujulikku teenistust kaitseväes on ohvitseril võimalik jätkata õpinguid juba Kaitseväe Akadeemiaga samas majas paiknevas Balti Kaitsekolledžis, mis annab vanemstaabiohvitseri ettevalmistuse ja on ühtlasi ohvitseri sõjaväelise väljaõppe kolmas aste. Ohvitseri sõjaväelise väljaõppe neljas aste on kõrgemate staabiohvitseride ja kindralstaabiohvitseride kursus.