Õhuväe peamine ülesanne on õhuruumi seire ja liitlasvägede saabumise korral vastuvõtva riigina neile toetuse osutamine. Õhuvägi kontrollib riigi õhuruumi ning tagab strateegiliste objektide õhukaitse.
1. samm Ajateenistus
Ajateenistuse eesmärgiks on Eesti kaitseks vajalike reservüksuste väljaõpetamine ning eelduste loomine elukutseliste kaitseväelaste teenistusse võtmiseks. Ajateenistuse jooksul omandatakse põhiteadmised riigikaitsest ning õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana.
Ajateenistuse lõppedes jätkub riigikaitsekohustuse täitmine reservväelasena oma üksuse koosseisus, Kaitseliidus või elukutselise kaitseväelasena.
Ajateenistuse jooksul omandatakse palju tsiviileluks vajalikke oskusi – esmaabivõtteid, topograafiat, side ja infotehnoloogiat, keskkonna- ja kodanikukaitset, aja planeerimist ning korra ja puhtuse hoidmist.
Nooremallohvitserid või reservrühmaülemad saavad väärtusliku juhtimiskogemuse. Ajateenistuse jooksul parameediku kursused läbinud saavad hiljem asuda tööle parameedikuna, autojuhikursuste lõpetajad saavad CE või DE kategooria juhiload.
Kaitseväe Akadeemias õppima asumise eelduseks on ajateenistuse läbimine. KVA lõpetajad saavad bakalaureusekraadi sõjateaduses ja asuvad teenima ohvitseridena kaitseväes või Kaitseliidus. Samuti on võimalus astuda teenistusse elukutselise kaitseväelasena Scoutspataljonis või mõnes muus väeosas.
2. samm Kaitseväe Akadeemia põhikursus (kõrgharidus)
Kaitseväe Akadeemias saab õppida rakenduskõrgharidusõppes sõjaväelise juhtimise erialal õhuväe suunal koostöös Eesti Lennuakadeemiaga. Õppeaeg õhuväe põhikursusel kestab kolm aastat võimaldades spetsialiseeruda õhuoperatsioonide või õhusõiduki juhi erialale.
Lõpetajad saavad bakalauresuekraadi sõjateaduses ja nooremleitnandi auastme.
Õppimine KVAs on mitmekülgne. Lisaks sõjalistele ainetele õpivad tulevased ohvitserid humanitaar- ja reaalaineid, pedagoogilisi teadmisi ja keeli.
Väeliigipõhiseid õppeaineid õpetavad õhuväe ohvitserid. Erialaseid õppeaineid õpetavad Eesti Lennuakadeemia õppejõud. Õpingute ajal toimub praktika õhuväe üksustes.
Õppimise ajal makstakse kadettidele palka alates 1000 eurost.
3. samm Teenistus lennuväljaohvitserina, õhusõiduki juhina, õhuseireohvitserina, õhukaitseohvitserina või õhuoperatsioonideohvitserina
Õhuvägi korraldab kaitselennundust ja kontrollib koostöös liitlastega riigi õhuruumi. Õhuväeohvitser tunneb õhukaitse- ja lennuväljaoperatsioonide korralduse põhimõtteid ning asub teenistusse ühes viiest valdkonnast:
Lennuväljaohvitser teenib õhuväe lennubaasis erinevatel ametikohtadel ja hoiab lennuvälja käigus. Ta koordineerib ja korraldab lennuvälja maapealset teenindust ja tagab ohutuse. Samuti osutab ta liitlaste lennuvahenditele vastuvõtva riigi toetust ning loob hävituslennukitele kiire õhkutõusmise tingimused.
Õhuseireohvitser vastutab õhuväe radarite ja sidesõlmede töö eest, juhib radarposti ning koordineerib ümberpaiknemisel selle logistikat ja julgestust. Tema töö aitab hoida õhuruumist pidevat ülevaadet, tagades õhuruumi puutumatuse läbi õhuoperatsioonide toetamise.
Õhusõiduki juhi teenistuskoht on igapäevaselt seotud õhuväe lennubaasiga. Piloodi eriala lõpetanud ohvitser teostab lennutegevust, mis hõlmab endas lennuülesannete planeerimist ja õhusõiduki juhtimist ning vastava väljaõppe korraldamist.
Õhuoperatsioonideohvitser tegeleb juhtimiskeskuses õhupildi loomise või sihitamisega (hävituslennukite või õhukaitsesüsteemide taktikaline juhendamine), kaitselennunduse planeerimise või lähiõhutoetusega (õhutulelöökide juhtimine maaväe üksuste toetamiseks).
Õhukaitseohvitser panustab Eesti Vabariigi õhuruumi puutumatuse tagamisse, viies läbi aktiivõhukaitse operatsioone. Ta kasutab õhukaitse-raketisüsteeme õhurünnakute ärahoidmiseks ning õhuründevahendite tegevusvabaduse piiramiseks. See tagab elanikkonna, kriitilise taristu ja relvajõudude kaitse õhurünnakute eest NATO integreeritud õhu- ja raketikaitsesüsteemi koosseisus.
Võimalikud teenistuskohad
Lennubaasi olulisemateks funktsioonideks on osaleda õhuturbe ja rahvusvahelise koostöö tagamiseks vajaliku vastuvõtva riigi toetuse väljaarendamises. Ämaris asuv Lennubaas on võimeline ka toetama Eesti tsiviilstruktuure eri operatsioonide läbiviimisel.
Õhuseiredivisjon on õhuväe koosseisu kuuluv taktikaline üksus. Õhuseiredivisjoni põhiülesanneteks on Eesti Vabariigi õhuruumi puutumatuse järelevalve, Eesti õhuruumis ja selle lähiümbruses lendavate objektide avastamine ja identifitseerimine ning osalemine NATO õhukaitsesüsteemis. Õhuseiredivisjon asub Harjumaal Ämaris.
4.samm Kaitseväe Akadeemia magistrantuur (keskastmekursus)
Pärast mõneaastast edukat teenistust on soovijatel võimalik kandideerida Kaitseväe Akadeemia magistriõppesse, mille eesmärk on valmistada ohvitsere ette täitma taktikatasandi üksuse ülema või staabiohvitseri ülesandeid vastavas väeliigis kaitseväes ja Kaitseliidus nii rahu- kui sõjaajal. Eesmärgi saavutamiseks võimaldatakse õppuril süvendada kõrgemal tasemel valdkondlikke teadmisi ja oskuseid, arendades nende juhipädevusi ning kujundades nende hoiakuid elukestva õppija, aktiivse ühiskonna liikme ning Eesti riigi kaitsjana. Õppekava lähtub ohvitseri töökeskkonnast ja funktsioonidest, võimaldades lõpetajal täita juhi, diplomaadi, halduri, tehniku, pedagoogi ja uurija ülesandeid. Magistriõppe lõpetanud saavad sotsiaalteaduste magistrikraadi.
Pärast keskastmekursuse lõpetamist ja eeskujulikku teenistust kaitseväes on ohvitseril võimalik jätkata õpinguid juba Kaitseväe Akadeemiaga samas majas paiknevas Balti Kaitsekolledžis, mis annab vanemstaabiohvitseri ettevalmistuse ja on ühtlasi ohvitseri sõjaväelise väljaõppe kolmas aste. Ohvitseri sõjaväelise väljaõppe neljas aste on kõrgemate staabiohvitseride ja kindralstaabiohvitseride kursus.