fbpx

Soovitusi õppetöö korraldamisel

(täiendatakse regulaarselt)

Koostas: Svetlana Ganina, KVA didaktika arendusjuht

2020

Sisukord:

1. Võtteid distantsõppe korraldamise

2. Hindamine distantsõppes

2.1. Hindamise üldised aspektid

2.2. Plagiaadituvastussüsteemi URKUND kasutamine:

2.3. Testikeskkonnad

Kasutatud infoallikad

3. e-kursuse loomin

4. Õppurite ülesannete tegemise aja prognoosimin

5. Õppimist toetavate õppematerjalide koostamine

5.1. Õppematerjalide liigid

5.2. Autoriõigustega arvestamine

5.3. Õppematerjalide kujundamin

6. Soovitusi veebiseminari läbiviimisek

7. Soovitusi loengu korraldamisel

7.1. Reaalajas toimiv loeng e-keskkonna vahendusel

7.2. Loenguvideo

7.3. Videoloeng

7.4. Õppevideo

7.5. Vahendid, mis aitavad olla loengu ajal õppijatega interaktsioonis

 

1.  Võtteid distantsõppe korraldamisel

  • Ka praegusel olukorral peame õppurite õppimist toetama.
  • Püüa leida võimalusi õppuritega virtuaalseks kokkusaamiseks, nt VTC, Skype, Big Blue Button, Zoom.
  • Kasuta Iliase võimalusi e-kursuste Aga ära looda, et see saab kohe valmis, tee jupp-haaval.

Abiks on demokursus kuidas luua e-kursus:  https://moodle.ut.ee/course/view.php?id=21

Aktiivõppemeetodid e-õppes: https://sisu.ut.ee/aktiivope/avaleht

  • Videoloengute salvestamisel arvesta sellega, et see ei tohiks olla liiga pikk, 15-20 min on optimaalne. Mõtle ka selle peale, mis ülesandeid/küsimusi sa seoses sellega õppuritele annad. Lihtsalt “vaata loengut” hästi ei tööta.

Ideid saab siit: https://www.ut.ee/sites/default/files/www_ut/oppemeetodid_9_1.pdf

  • Leia see oluline oma aines, ilma milleta ei saa lugeda, et aine on läbitud ja keskendu sellele. Mõned varasemad plaanid jäävad hetkel täitmata.
  • Kasuta rühmatöödeks koosloomise võimalusi, nt Share Point, Google Slides, Google Docs, Draw.io (skeemid).
  • Otsi tasuta e-kursusi, mida saad näitena vaadata/läbida või kasvõi osaliselt õppuritele oma aine raames pakkuda: TÜ MOOCid, Khan Academy, Coursera, edX
  • Mõtle tagasisidestamise ja hindamise peale, saab kasutada nt eFormular, Kahoot, Socrative, Quizizz, Answer Garden, Poll Everywhere jpm.

Ära ole üksi – jaga oma kogemusi ja muresid kolleegidega!

 

Juhised videolahenduste kasutamiseks: https://projektid.hitsa.ee/display/KODUOPE/Juhised+videolahenduste+kasutamiseks

 

2.  Hindamine distantsõppes

2.1.        Hindamise üldised aspektid

  • Millised on hindamise eesmärgid?
  • Pingeridade loomine
  • Soodustada õppimist
  • Arendada õppimist
  • Kontrollida edasijõudmist
  • Õppida hindamist ja tagasiside andmist

 

  • Kuidas toimida muutunud olukorras?
  • Millistele hindamise eesmärkidele tuleb keskenduda?
  • Kas on võimalik kasutada planeeritud hindamismudelit?
  • Mida tasub muuta, et säilitada õpiväljundite saavutamise kontrolli?
  • Kuidas on võimalik veenduda, et õppurid õppivad?
  • Kuidas tagada hindamisülesannete sooritamise ausust?
  • Kui palju on palju?
  • Kuidas saada aru, et õppur saab ilma minuta hakkama
  • Muutused ajakulus (nt ekraanilt lugemine on aeglasem, tehnilised takistused ja oskused, ülesande tüüp jne)
  • Selged juhised
  • Ülesande tüüp ja võimalus selleks valmistuda (nt proovitestid)

 

  • Mida tunneb õppur?
  • Ülesandeid on liiga palju.
  • Ei saa täpselt aru mida, kuidas, mis ajaks ja mis kujul tuleb esitada.
  • Kas ja kuidas saab tagasiside ja tulemust? Millal?
  • Eeldatakse peaaegu on-line

Seda tuleb siiski uurida õppurite käest: milline hindamise rütm sobib neile hetkel kõige paremini (nt mõned õppurid ei pruugi tahta palju väiksemaid motiveeritud ülesandeid ja eelistavad nokitsemist mingi suure ülesande kallal. Või eelistavad nad, et väikeste ülesannete tulemused lähevad lõpphinde kujunemisel arvesse).

  • Kokkuvõttev hindamine ja vaheülesanded
  • Hajutada ülesanded, et võimaldada saada kiiremat tagasisidet õppimise ja õpetamise kohta.

Näiteks essee:

  • Esmased ideed – õppejõud annab omad soovitused ja heakskiidu
  • Esse emane versioon – õppejõu tagasiside
  • Korrigeeritud essee koostamine ja esitamine – hindamine
  • Suuremad muudatused tuleb kooskõlastada õppuritega ja ÕO juhatajaga.
  • Aitab ka see, kui on olemas mingi tabel, kus õppur saab oma õppeedukust jälgida.
  • Faktikontrollide asemel saab kasutada:
  • Loovülesanded
  • Analüüside koostamised Videote tegemine
  • Fotoreportaaž
  • Piltide/fotode/videote analüüs
  • Meeskonnatöö ühiskirjutamise keskkonnas (selged rollid)
  • Essee
  • Aruanne
  • Esitlus, ka videoesitlus
  • Üldised soovitused
  • Tagasisidestamine tundub mahukam kui tavaliselt
  • Hindamiskriteeriumid ja –maatriks
  • Vastastikuhindamine
  • Vastuste mahu piiramine
  • Kuidas vältida akadeemilist petturlust?
  • Vältida olukordi, kus peaks ausust kontrollima
  • Esitada ülesandeid, mis võimaldavad õppijatel näidata arusaamist
  • Tekitada küsimuste pank ja kontrolliks esitada küsimused juhuslikus valikus
  • Korraldada aususe lubadus, nt „sooritan ülesannet kõrvalist abi kasutamata“
    • Plagiaadituvastussüsteemi URKUND kasutamine:

https://www.ut.ee/sites/default/files/www_ut/oppimine/urkund_e_louna19.11.19.pdf

 

2.3. Testikeskkonnad

Valik erinevaid testi keskkondi:

  • answergarden.ch
  • Classtime.com
  • Quizizz.com
  • Quizalize.com
  • Socrative.com
  • docs.google.com/forms
  • Wizer.me
  • Mentimeter.com
  • MS Forms: Office.com

 

Testi keskkonda valikul on soovitatav vaadata järgmiseid aspekte:

Tehnilised andmed:

Mitu testi saab teha?

Mitu küsimust võib olla testis?

Mitu vastajat võib olla?

Kas saab teha klasse?

Mis keeles saab testi koostada ja pärast täita?

 

Küsimuste karakteristikud:

Mitu küsimuste tüüpe on?

Kas saab lisada multimeedia?

Kas saab lisada erisümboleid?

Kas saab teste hoida privaatsena?

 

Testi läbiviimine:

Kas saab muuta küsimuste ja vastuste järjekorda?

Kas saab lisada ajalisi piiranguid (lahendamise aeg, kindel algus)

Kas saab juhuslikult valida testi küsimusi, kui kõik ei lähe?

 

Tulemused:

Kas saab määrata, millal vastaja tulemusi näeb?

Kas tulemusi saab alla laadida erinevates formaatides?

Kas saab tulemusi alla laadida?

Kuidas jagada test õppuritele?

Kuidas saab testi jagada teiste õppejõuga?

 

Lisavõimalused:

Testide võrdlust ja täpsemat kirjeldust saab vaadata siin: https://youtu.be/7sGsBDy66pw ja siin  https://www.youtube.com/watch?v=abfqhIzlEME

 

Kasutatud infoallikad:

Pilli, E. (2009) Väljundipõhine hindamise kõrgkoolis. SA Archimedes. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:133197

Karm, M. (2020) Veebiseminari „Hindamise korraldamine eriolukorras“ materjalid.

Ganina, S. (2019) Koolituse „Tõhusa hindamise korraldamine“ materjalid.

 

 

3. e-kursuse loomine

Selleks, et vältida kordustegevusi tuleks enne kursuse loomist mõelda läbi:

  • Kas tegemist on täielikult või osaliselt veebipõhise kursusega?
  • Milline on kursuse ülesehituse loogika?
  • Kuidas on jaotatud ja mis formaadis esitatakse õppematerjale? (PP jagamine ei ole e-kursus)?
  • Kuidas nende abil saab õppida t mida tuleb teha?
  • Kas ja kuidas on kavandatud tagasisidestamine ja hindamine?
  • Kuidas on korraldatud suhtlemine kursusel?
  • Kas ja kuidas saab õppija ise juhtida enda õppimist?
  • Kas ja kuidas saab õppija jälgida oma õppeedukust?

 

E-kursuse minimaalne infopaket = tööjuhis (sarnane ainekavale, aga vähem formaalne):

  • Aine nimetus, kood, maht
  • E-kursuse autor ja kontakt
  • Hindamine (E või ME)
  • Sihtrühm
  • Pöördumine õppijate poole ja soovitused, kuidas siin kursusel õppida
  • Lisage info, millises brauseris kõik vahendid töötavad, nt Google Chrome
  • Üldkorraldus, struktuuri kirjeldus ja läbimise tingimused
  • Õpiväljundid (pöördu osaleja poole – Oskad…, Rakendad…, Kavandad…)
  • Vajadusel kirjeldus, millist tarkvara ja vahendeid see kursus eeldab
  • Lõpus suunised tagasiside andmiseks

Abiks TÜ haridustehnoloogide poolt koostatud demokursus: https://moodle.ut.ee/course/view.php?id=21

KV toetab kursuste loomist Iliase keskkonnas, kursuse põhja tellimiseks ja tehnilise toe saamiseks pöörduge palun Marika Operi poole: [email protected]

 

4.  Õppurite ülesannete tegemise aja prognoosimine

  • Üks ülesanne ei tohiks nõuda korraga tööd rohkem kui 2-3 tundi.
  • Kuldreegel: fikseeri see aeg, mis Sul endal kulub selle ülesande tegemiseks ja õppuri aja prognoosimiseks korruta see kolmega.
  • Skeemide ja selede koostamine paberil võtavad vähem aega, kui veebikeskkondi kasutades.

 

Lugemisülesanded

  • Õppur suudab lugeda tunniga u 5 lk teksti paberil ja u 3,5 lk teksti arvutis (1 lk teksti = u 400 sõna). Sõltub nii teksti keerukusest kui ka keelest.
  • Lugemisülesanne on tõhusam, kui see on varustatud nt küsimustega või juhistega mida tuleb selle tekstiga teha.
  • Ülesanded, mida saab lugemisülesannete tõhustamiseks õppuritele anda:
  • Küsimustele vastamine teksti abil;
  • Küsimuste koostamine (nt autorile);
  • Alapeatükkide pealkirjade sõnastamine;
  • Kokkuvõtte koostamine;
  • Nõustumise ja mittenõustumise märkmete tegemine;
  • Näidete toomine;
  • Terminite välja toomine ja selgitamine;
  • Teise kirjastiiliga uue teksti koostamine;
  • Väidete ja kommentaaride tabeli koostamine;
  • Tõlgete teostamine;
  • Analüüsiva essee koostamine;
  • Jmt

Lisalugemine: Karm, M. 2013. Õppemeetodid kõrgkoolis. Lk. 12-17. (veebist kättesaadav)

 

5.  Õppimist toetavate õppematerjalide koostamine

5.1.       Õppematerjalide liigid

  • Õpik
  • Õppetekst
  • Esitlus, k.a interaktiivne esitlus
  • Tööleht
  • Töövihik
  • Õppevideo
  • Videoloeng
  • Praktilise töö juhend
  • Animatsioon/simulatsioon
  • Ülesannete kogumik

 

5.2.       Autoriõigustega arvestamine

Marandi, T. 2019. Autoriõigustega arvestamine õppematerjalide koostamisel. https://docs.google.com/presentation/d/19uP9DHhqEbT2W8Vdv1gL3iiplrmJ83yY8uGPM4Ptmxc/edit

Adamsoo, R. 2012. Intellektuaalne omand teadus- ja arendustöös: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/24773/index.html

Adamsoo, R. 2016. Autoriõiduste järgimine e-kursuste ja õppematerjalide koostamisel (video): https://cache.uttv.ee/avalikud_videod/2016/09/24702.mp4

 

5.3.       Õppematerjalide kujundamine

https://www.ut.ee/sites/default/files/www_ut/oppimine/oppematerjalide_kujundamine_elouna.pdf

Tasuta pilte saab siit:

Ikoonid: https://www.iconfinder.com/search/?q=computer&price=free, kui sealt midagi otsida, peab vasakult tulbast valima free.

 

6.   Soovitusi veebiseminari läbiviimiseks

  • Saab kuulata, rääkida, analüüsida, kirjutada, vastata küsimustele
  • Selleks, et kõik sujuks:
  • Kui sa ei räägi, siis lülita mikrofon välja
  • Kui võimalik, kasuta kõrvaklappe
  • Kui soovid küsida või avaldada arvamust, siis lülita mikrofon ja kamera sisse
  • Oma küsimusi ja kommentaare saab kirjutada ka Public Chat
  • Ettevalmistus-seminar-kokkuvõte seminarist
  1. Eelülesanne, kuidas esitada? Kuhu postitada?
  2. Ülesanne, tegevus, meetod, keskkond
  3. Ülesanne, kuidas esitada? Kuhu postitada?
  • Ettevalmistused seminariks: eelülesande andmine
  • Seminari struktuur
  • Aja planeerimine: seminari koguaeg, iga tegevuse jaoks kavandatud aeg (kõik võtab rohkem aega)
  • Juhised keskkonna kasutamiseks, juhised suhtlemiseks, juhised tegevusteks
  • Aruta oma plaani kellegagi läbi, võimalusel kutsu keegi seminari kaasa
  • Tugi seminaris (kolleeg, õppur)
  • Plaan B?

Vahetult enne seminari

  • Läbikatsetamine (sh e-keskkonna võimalused, mikrofon, kaamera, salvestamine…)
  • Arvutite re-start
  • Ole kohal enne õppureid
  • Mõtle ruumi peale (valgustatud, pole segajaid…)
  • Tegevused seminaris:
  • Suminarühma arutelu
  • Õppurite lühiettekanded
  • Õppejõu sõnavõtt
  • Ühistöörühmad (nt GoogleDoc-is kirjutamine)
  • Individuaalsed tegevused seminaris
  • Kokkuvõtvad ülesanded
  • Kokkuvõtte kirjutamine seminari arutelust
  • Õpipäeviku sissekanne
  • Tabeli täitmine
  • Skeemi koostamine
  • Kokkuvõtte seminarist
  • Tagasiside õppuritele
  • Refleksioon kolleegiga

 

  • Veebiseminar õppuri vaates

– millal toimub, kui kaua ja kus?

– millal on keskkond avatud, et ma saaksin aegsasti sellega liituda

– võiksid olla slaidid ülesannete kirjeldustega

 

ja HITSAlt: https://projektid.hitsa.ee/pages/viewpage.action?pageId=53129541)

 

Tugevused:

  • Mugav luua veebiruum
  • Saab jagada videot, audiot, slaide, arvutiekraani, presenteerimisõigust
  • Saab kasutada Chat´i ja kooskirjutamise võimalusi
  • Saab tekitada eraldi ruumid rühmaaruteludeks
  • Saab kasutada jututuba, valget tahvlit, küsitlust
  • Saab lihtsalt salvestada

Kitsaskohad:

  • Osavõtjat kuni 100
  • Töötab hästi Google Chrome´is, teiste brauseritega võivad olla probleemid
  • Salvestusi ei saa toimetada/lõigata
  • Salvestused ei tööta IE-s ja Apple´i telefonides
  • Lingid slaididel ei tööta
  • Kui salvestuses on interaktsioon osalejatega, siis ei sobi neid salvestusi tulevikus jagada uue õpperühmaga (andmekaitse!).

 

  • Mõned võimalikud eelülesanded:
  • Õppejõu küsimustele vastamine
  • Kokkuvõtte koostamine
  • Küsimuste koostamine teksti kohta

Videokohtumiste headest tavadest saab lugeda siin: https://projektid.hitsa.ee/display/KODUOPE/Videokohtumiste+hea+tava

 

7.   Soovitusi loengu korraldamisel

7.1.       Reaalajas toimiv loeng e-keskkonna vahendusel

„+ „ Võimaldab interaktsiooni, kõige sarnasem auditoorsele loengule

„-„ Vähene kontakt õppijatega

Soovitusi:

  • Hästi valgustatud ruum
  • Viisakas taust
  • Segavad faktorid (jooksvad lapsed, muruniiduki heli jmt)
  • Veendu, et oled kuuldel ja sind on näha
  • Koosta enne korrektne plaan, mida soovid järgida
  • Leppige kokku selged suhtlemisreeglid
  • Slaidide puhul andke aega kõigepealt lugeda
  • Mõelge läbi loengu ülesehitus, selged üleminekud ja vaheülesanded õppurite kaasamiseks
  • Tehke pause, ka nt Jututoa (Chati) pause
  • Kaasa kolleeg abilisena (eriti tehnilise abilisena)
  • Kui salvestate reaalajas loengu/seminari, siis tuleb arvestada sellega, et vestlusi näevad ka teise sihtrühma inimesed

Kuidas õppureid kaasata? Võib…

  • Kasutada valikvastuste hääletamist;
  • Kirjutada koos slaidi peal;
  • Küsida nimeliselt;
  • Algatada loengule/seminarile eelnev tegevus;
  • Paluda, et tudengid valmistuvad nt oma osa esitlusest ja esitlevad seda korda mööda;
  • Paluda kirjutada Jututoas esile kerkivaid küsimusi;
  • Koostada täpne seminari plaan ja paluda, et keegi õppuritest hoiab sellel silma peal.

 

7.2.       Loenguvideo

„+“ tekib tegevuse käigus, järelvaadatav

„-„ Pikk, raske jälgida, interaktsioon puudub, vaadatavus madal

 

7.3.       Videoloeng

„+ „ varem valmis tehtav, järelvaadatav

„-„ Interaktsioon puudub, vaadatavus kõikuv

Soovitusi:

  • Õppurid vaatavad loenguid ca 15 min (hajuvus 7-60 min)
  • Keskmiselt 60% igast loengust
  • Alates 16 minutist langeb vaatajate hulk
  • Vaadatakse 1,5 kiirusega
  • Vaatab 30-80%

Videoloengute vaatamise motivatsioon alaneb:

  • Video on liiga pikk (üle 20 min

7.4.       Õppevideo

„+“ varem valmis tehtav, reaalelulises keskkonnas, võimaldab näidata protsessi

„-„ Keeruline teha

7.5.       Vahendid, mis aitavad olla loengu ajal õppijatega interaktsioonis

  • wooclap.com
  • sli.do
  • Ansvergarden.ch
Kaitseväe Akadeemia