TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS KAITSEVÄE AKADEEMIAS

Teadus- ja arendustegevuse statistika kogumise metoodikat sätestava Frascati käsiraamatu järgi on teadus- ja arendustegevus süstemaatiline loominguline tegevus, mille eesmärk on suurendada teadmiste hulka ning kasutada saadud teadmisi uute rakendusalade leidmiseks.

Teadus- ja arendustegevus hõlmab kolme liiki tegevusi:

• alusuuringud, mille alla kuulub eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida tehakse eesmärgiga saada uusi teadmisi nähtuste ja vaadeldavate faktide põhialuste kohta ilma otsese praktilise eesmärgita;
• rakendusuuringud – algupärased uuringud kindla praktilise eesmärgi täitmiseks;
• eksperimentaalarendus, mille eesmärk on uue teadmise loomine uute toodete valmistamise, protsesside kasutuselevõtu või olemasolevate toodete ja protsesside täiustamise kaudu

Kaitseväe Akadeemia rakendusuuringute osakonna (RUO) eesmärk on toetada teaduspõhiste uuringute ja uudsete lahenduste väljatöötamise kaudu Kaitseväe (KV) väevõimete arendamist ning põhiülesanne on korraldada sõjateaduse arendamist, et tagada KV võimearenduse jätkusuutlikkus. RUO planeerib, viib ellu ja kontrollib KV teadus- ja arendustegevust ning selleks vajalikke ressursse. Osakond viib ellu ja koordineerib kahe- ja mitmepoolseid riigisiseseid ning rahvusvahelisi teadus- ja arendusprojekte, suurendab KV valdkondlikku pädevust ning korraldab infovahetust sõjateaduse valdkonnas.

Rakendusuuringute osakond (RUO), mis kandis kuni 2019. aastani rakendusuuringute keskuse nime, loodi 2005. aastal ning selle aja jooksul on viidud ellu 92 teadus- ja arendusprojekti. Esimene kogu Kaitseväge hõlmav teadus- ja arendustegevuse kord kinnitati ja jõustati 11. mail 2017 Kaitseväe juhataja käskkirjaga nr 98. Selle korraga reguleeriti teadustegevuse eesmärgid, põhivastutus ja toimingud. Kaitseväe juhataja kinnitatud dokument oli aluseks KVA teadustegevuse põhimõtete korrastamisel ja tugevamal eesmärgistamisel. Muudatuse üks põhimõtteid oli kaitse-eelarve välise teadusrahastuse kaasamine ja akadeemia teadustöötajate pädevuse suurendamine projektide kirjutamisel. Aastatel 2018–2023 on KVA edukalt osalenud Euroopa Liidu struktuurifondide projektides, Euroopa Kaitsefondi katseprogrammis ning erinevates NATO Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsiooni (NATO STO) projektides. Eduloona saab esile tuua ka Vabariigi Valitsuse konkurentsipõhise teadus-arendustegevuse meetmes osalemise, mille toel loodi KVA juurde elektroonilise võitluse kompetentsikeskus. Aastaks 2023 kasvas KVA teadus- ja arendustegevuse välisrahastuse osakaal 52 protsendini. Üks peamisi muudatusi on olnud tegevuste jagamine põhimõttel 50:50 ehk keskendumine kõrgetasemelistele teadustulemustele ning võimearenduse toetamine praktiliste arendustegevuste ja eksperimentidega.

KVA-s on viljeldud uurimisrühmadel põhinevat lähenemist ja käsitletud sõjateadust sügavamalt interdistsiplinaarselt alates 2019. aastast. Erinevate teadusdistsipliinide pädevuste sünergia sõjanduses on kujundanud sellest rahvusvahelises teaduses ühe KVA tugevustest. Näidetena saab tuua uurimissuunad uudse tehnoloogia rakendamisel ning riigikaitselise inimvara ja tehnosotsioloogia valdkonnas. 2024. aastal tegutseb KVA-s sotsiaalteaduste valdkonnas neli rahvusvahelist uurimisrühma, nendesse on kaasatud seitse enda valdkonna tippteadlast, kel on suur teadusmõjukus ja erialane autoriteet, samuti parim erialane pädevus Eestist ja KVA nooremteadurid-doktorandid. Teadustulemusena ilmub igal aastal üle 40 kõrgetasemelise teaduspublikatsiooni ja viimase viie aasta jooksul on doktorikraadi omandanud kümme nooremteadurit. Aastatel 2018–2023 on nelja RUO töötajat tunnustatud kõrgetasemelise teaduspreemiaga, kolm töötajat on saanud personaalse uurimisgrandi ning kolmel korral on tunnustatud KVA teadlaste panust NATO STO uurimisrühmades.

Eelretsenseeritud teaduspublikatsioonid (sotsiaalteaduste valdkond)

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem

Sõjateaduse laiapõhjaliseks arendamiseks on määrava tähtsusega koostöö tsiviilülikoolide (nt Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool), teadusasutuste ja kaitsetööstusega Eestist ja välismaalt. Ulatuslikust ja tulemuslikust koostööst kõneleb ka fakt, et lähtudes kaitsekuludest, on Eesti olnud perioodil 2015–2021 NATO STO töörühmades suurim panustaja. KVA koordineerib sõjateaduse keskusena Eesti teadlaste osalemist NATO STO uurimisrühmades. 2023. aastal osalesid Eesti teadlased 28 sellises  uurimisrühmas.

Selleks, et edendada sõjateaduslikku akadeemilist kirjutamist ja levitada teadusuuringute tulemusi, annab KVA välja kaht rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga ja avatud juurdepääsuga sõjateaduslikku ajakirja: Sõjateadlane (Estonian Journal of Military Studies) ja EMA Occasional Papers.

Alates 2018. aastast on KVA-l sõjanduskeele arendamise ja KV terminitöö juhtimise ülesanne. Ühiskondliku mõju suurendamiseks ja piiranguteta kasutamise tagamiseks liideti riigikaitseterminoloogia andmebaas Militerm 2020. aastal Eesti Keele Instituudi sõnastiku- ja terminibaasisüsteemiga Ekilex, mille lõppkasutajavaade on Sõnaveeb. 2018. aastal loodud sõjandusterminoloogia uurimisrühm, kuhu kuuluvad tegevväelastest eksperdid, on koostöös tsiviilekspertidega osutanud teadusteenust teiste seas ka Euroopa Komisjonile ja valdkondlikele uurimisrühmadele.