Alates uuest õppeaastast on maaväe õppesuunale sisseastujatel esmakordselt võimalik valida ka mehhaniseeritud jalaväe eriala. Sellel erialal spetsialiseeruvad kadetid õpivad lahingmasina juhtimis-, side- ja relvasüsteeme meeskonna tasemel ning mehhaniseeritud jalaväeüksuste taktikat ning nende üksuste juhtimist.

Augustis õpinguid alustava 19. maaväe põhikursuse ülemaks saab senine 1. jalaväebrigaadi  luurekompanii ülem kapten Siim Saavaste. „Ootan sõjakoolis õpinguid alustavatelt kadettidelt eelkõige teotahet ja pühendumist,“ ütles kapten Saavaste.

Rakenduskõrghariduse tasemel saab kandideerida maaväe, mereväe ja õhuväe õppesuunale. Tänavu võetakse sõjakooli põhikursustele 75 õppurit – 10 õhuväe, 10 mereväe ja 55 maaväe erialale. Õppeaeg on kõikidel õppesuundadel kolm aastat. Osa õppest toimub mereväe kadettidele TTÜ Eesti Mereakadeemias ning õhuväe kadettidele Eesti Lennuakadeemias.

Sisseastumiskatsetel peavad kandidaadid sooritama akadeemilise võimekuse testi ja läbima üldfüüsilise testi ning kutsesobivusvestluse. Kuld- või hõbemedaliga keskhariduse omandanud kandidaat akadeemilist testi sooritama ei pea.Sisseastumiskatsed saab sooritada juba enne ajateenistust, kuid sõjakooli immatrikuleeritakse kandidaadid alles pärast edukat ajateenistuse läbimist.

Kõik Kõrgemas Sõjakoolis õppivad kadetid saavad igal kuul vähemalt 600 eurot palka, neile on tagatud tasuta meditsiiniline abi ja elamispind kõrgema sõjakooli ühiselamus. Kooli lõpetajatele on tagatud töökoht kaitseväes.

Põhikursuse lõpetaja saab rakenduskõrghariduse sõjaväelises juhtimises ning talle omistatakse nooremleitnandi auaste. Pärast kooli lõpetamist jätkub nooremohvitseride teenistus maaväe, mereväe või õhuväe üksustes. Täpsem informatsioon dokumentide vastuvõtu ja eksamite kohta Kõrgema Sõjakooli kodulehel http://www.sojakool.ee/tule-oppima/ .