Sel nädalal toimub Nursipalus Kaitseväe Akadeemia õppus Kõue Turm 23, mis seekord on suunatud väejuhtimise tsüklis ettevalmistuse ja elluviimise etappidele jalaväekompanii ning rühma tasemel.
„Käesolev õppus on oluline, sest esiteks on see üks väheseid kordi, kus enamik maaväe põhikursuse kadette saavad maastikul kokku,“ ütles õppusejuht major Kristjan Karist. „Teiseks on see harukordne võimalus proovida kontrollitud tingimustes, mida tähendab enam kui 100 mehe tuletegevuse ja liikumise korraldamine. Varasemalt korraldati seda õppust ilma reaalsete allüksusteta, kuid käesoleval hetkel on meie põhikursused piisavalt suured, et saab panna välja jalaväekompanii ekvivalendi.“
„Kõige rohkem ootan ma õppivalt kooseisult julgust astuda ette ning võtta vastutus lahinguliste otsuste ja tegude ees. Omakorda tähendab see aga seda, et meil läbiviijatena on, mida juhendada ja tagasisidestada ning seetõttu on tervikuna kõigil midagi, mida õppida,“ lisas major Karist.
Õppusest Kõue Turm 23 võtavad osa Kaitseväe Akadeemia maaväe põhikursuse kõik esimese ja teise õppeaasta kadetid ning kolmanda õppeaasta jalaväe eriala kadetid.
Peamiseks treenitavaks üksuseks on teise õppeaasta kadetid, kes treenivad peaasjalikult jalaväekompanii manööverdamise mustreid. Lisaks pööratakse tähelepanu ka vahetu juhtimisega seotud mustritele, nagu eeskuju ja omakasupüüdmatus, vankumatu täideviimine, tahtejõud ja algatusvõime. Esimese õppeaasta kadettide eesmärgiks on treenida rühma lahingutegevust eritingimustes ning kolmanda aasta jalaväe eriala harjutab vahekohtuteenistuse pidamist.
Õppuse põhieesmärk on treenida otsustamist ja otsuste elluviimist kompanii tasemel ning võimaldada tulevastel nooremohvitseridel täita lahingülesandeid sõjaaja kompaniiülema kohal. Õppimiseks ja hindamiseks luuakse „force on force“ situatsioonidel põhinev harjutus, mis tähendab, et tagasiside üksuste tegevusele toimub efektipõhiselt ehk pole ettemääratud stsenaariumi, vaid mõlemal osapoolel on oma plaan, mille tulemused määravad kogu harjutuse tulemi.
Kõue Turm 23 lõpptulemusena on kadetid läbinud väejuhtimise tsükli fookusega elluviimise etapil jalaväekompanii ja jalaväerühma tasemel ning õppuse kontrollijad reflekteerinud oma teenistuskogemust tulevastele ohvitseridele.
Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja korraldab riigikaitsega seotud teadus-ja arendustegevust.
Rohkem pilte SIIN