„Noorkadeti aeg on väljakujunemise aeg, kus tuleb ennast tõestada,” selgitas Kadetikogu esimees kadettveebel Karl Kalamees. „ See on oluline ka vanematele kadettidele, sest nad peavad olema noortele eeskujuks ja juhtima neid,” lisas ta.

„See aeg on nagu tundmatus kohas vette hüppamine, kuid nüüd peale kadetivannet oleme me täieõiguslikud kadetid,” rääkis verivärske kadett Virko Luide. Uue staatuse näitamiseks vahetati tseremoonia käigus vanad, noorkadeti õlakud uute, kadetiõlakute vastu.

Kadetivande andmisele eelnes range režiimiga periood noorkadettidele – ööpäeva jooksul tuli pähe õppida kadetivanne, kirjutada essee ja motivatsioonikõne ning leida vastuseid sõjakooli puudutavatele ajaloolistele küsimustele, mida järgmisel päeval ka põhjalikult kontrolliti.

Sõjakooli eesmärgiks on kasvatada Eesti Vabariiki austavaid, isamaalisi ja demokraatlikke väärtusi hindavaid ohvitsere. Kadetivande tseremoonia läbimine tähistab üleminekut noorkadeti staatusest kadeti staatusse ning senistest noorkadettidele kehtinud piirangutest vabanemist. Pärast kadetivande andmist ei ole noorkadettidel enam kohustust ööbida igal öösel sõjakooli ühiselamus, nüüdsest jäävad ära õhtune loendus ja hommikune ülevaatus, samuti võivad nad vabal ajal liikuda linnas tsiviilriietes.

Tseremoonia ühe osana ulatati Kadetikogu juhatuse uuele juhile, kadettveebel Karl Kalamehele Kadetikogule kuuluv eesti ohvitseri tseremoniaalmõõk, mis sümboliseerib Kadetikogu juhi ülesannete vastuvõtmist eelmiselt juhilt. Kadetikogu esimehe esmaseks ülesandeks on kadettide huvide kaitsmine.

KVÜÕA Kõrgemas Sõjakoolis saab praegu õppida nii maaväe kui õhuväe õppesuunal. Maaväe õppesuunal kestab õpe kolm ning õhuväe suunal koostöös Lennuakadeemiaga 3,5 aastat.