Täna algasid sisseastumiskatsed Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemasse Sõjakooli, kuhu esitas tänavu õppima asumiseks avalduse 165 kandidaati.

„Ohvitseri elukutse ei ole lihtne, aga see on huvitav ja täis erinevaid väljakutseid. Samas ma tahan teile südamele panna, et see sisaldab ka vastutust oma riigi, kaasvõitlejate ja perekonna ees,“ ütles KVÜÕA ülem kolonel Aarne Ermus sisseastujatele.

Reedeni kestval katseteperioodil peavad põhikursusele rakenduskõrgharidusõppesse kandideerijad sooritama akadeemilise võimekuse testi ja üldfüüsilise testi ning läbima kutsesobivusvestluse. Aastase nooremohvitseride täiendusõppekursuse sisseastumiskatseteks on kutsesobivusvestlus, üldfüüsiline test ning inglise keele test. Keskastmekursusele magistriõppesse kandideerijad peavad läbima kutsesobivusvestluse.

Rakenduskõrghariduse tasemel saab kandideerida maaväe, mereväe ja õhuväe ja õppesuunale. Õppeaeg maaväe suunal on kolm aastat, mereväe suunal koostöös Eesti Mereakadeemiaga kolm aastat ja õhuväe õppesuunal kestavad õpingud koostöös Eesti Lennuakadeemiaga kolm ja pool aastat.

Kõrgharidust omavatel noortel, kel ajateenistus läbitud, on võimalik õppida Kõrgemas Sõjakoolis mereväe-, maaväe- ja õhuväeohvitseriks aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel.

KVÜÕA Kõrgemasse Sõjakooli vastuvõetutega sõlmitakse tegevteenistusleping ning neile kehtivad kõik kaitseväeteenistusest tulenevad sotsiaalsed garantiid. Põhi- ja täiendusõppekursuste lõpetajatele omistab president nooremleitnandi auastme, pärast seda jätkub nende teenistus maaväe, mereväe või õhuväe üksustes. Keskastmekursuse lõpetajad saavad sotsiaalteaduste magistrikraadi.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on rahvusvaheliselt akrediteeritud Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere Kaitseväele ja Kaitseliidule.