Täna algas Tartus kahepäevane rahvusvaheline Balti sõjaajaloo aastakonverents „Military Thought and its Transformation in the Newly Independent States of Europe in 1918–1940“, mis keskendub sõjanduslikule mõttele ja selle muutumisele peamiselt Euroopas I maailmasõjale järgnenud vabadus- ja iseseisvussõdades tekkinud riikides.
„Oma sõjakunst, sõjaline mõte ning sõjateaduses pädevad ohvitserid ja kindralid on iga riigi sõjaliste võimete väljaarendamise tähtsamaid eeldusi, kuid nagu igas valdkonnas, läheks jalgratta leiutamine kalliks maksma ka sõjanduse vallas,“ ütles Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lill. „Suuremate Euroopa riikide sõjaline mõte, mis oli praktikas järele proovitud I maailmasõja pikkadel aastatel, mõjutas suurel määral ka uute riikide sõjaväelaste haridust ja väljaõpet, aga ka sõjalist planeerimist. Kuidas täpsemalt, sellest räägitakse juba konverentsil.“
Konverentsi korraldavad Kaitseväe Akadeemia, Balti kaitsekolledž ja Eesti sõjamuuseum ning ettekannetega esinevad Eesti, Läti, Leedu, Soome, Tšehhi, Poola, Taani, Hollandi, Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide sõjaajaloolased.
Konverentsi teema on ajendatud Kaitseväe Akadeemia järgmisel aastal lõppevast kolmeaastasest uurimisprojektist „Eesti sõjaline mõte aastatel 1920–1940“, mida rahastab kaitseministeerium. Aastatel 2020-2024 läbi viidava projekti eesmärgiks on välja selgitada Eesti sõjateooria ja sõjakunsti sisu ning selle kujunemist mõjutanud tegurid. Kaasnevateks ülesanneteks on läbi töötada Eesti sõjandusteoreetikute põhimõtted ning tuvastada nende mõju kaitseväele. Antud projekt on selles valdkonnas esimene Eestis ning selle tulemused peaks andma olulise panuse Eesti rahvusliku sõjateaduse arengusse.
Kaitseministeerium ja Eesti sõjamuuseum andsid konverentsil üle ka Hendrik Sepa preemia möödunud aastal ilmunud parimale Eesti sõjaajaloo monograafia ja artikli autorile. Raamatupreemia pälvisid dr. Ago Pajur ja Toivo Kikkas Eesti ohvitseri Ants Matsalo mälestuste avaldamise eest ning artiklipreemia Reigo Rosenthal märtsipommitamist käsitleva artikli eest.
Konverentsi ettekannete baasil koostatud artiklid avaldatakse Eesti sõjaajaloo aastaraamatus, mida annab välja Eesti sõjamuuseum koostöös Tallinna Ülikooli kirjastusega.