COVID-19 viirus on toonud kaasa suurima globaalse tervisekriisi viimase 100 aasta jooksul. Tõenduspõhistest artiklitest saadud info põhjal on võitluseks viirusega, et normaalne elu taastada vajalik kaasata teadus- ja meditsiiniressursid.
Viirus on lihtsa ülesehitusega
COVID-19 viirus on üldiselt lihtsa ehitusega, selle tuuma moodustab üksik RNA ahel, mis sisaldab kogu geneetilist informatsiooni, mida viirus vajab paljunemiseks. COVID-19 viirus on kaetud suhteliselt õrna välismembraaniga, mis hävib, kui puutub kokku seebi, vee või desinfektsioonivahenditega. Seetõttu ongi oluline järgida kätehügieeni reegleid ning seeläbi ennetada viiruse edasikandumist teistele pindadele. Viiruse välismembraanil on selle kinnitumist võimaldavad ogad, mille olemasolu annabki viirusele tema iseloomuliku nime koroona (ogadest moodustub nn kroon).
Viiruse levik
Viirus levib peamiselt piisknakkusena: kui koroonanakkusega inimene köhib või aevastab, siis paiskab ta õhku ka miljoneid viirusosakesi, mis lenduvad aersoolina pindadele või kanduvad lähedal seisvate inimesteni. See võimaldab viirusel oluliselt tõhusamalt levida. Maski kandmine vähendab viiruse levikut just seeläbi, et püüab kinni piisad, mis ilma maskita võiksid aevastamisel või suhtlemise käigus kaugemale õhku paiskuda. Ka asümptomaatiliste kandjate ninaneelus on piisavas koguses viirusosakesi, mis võivad enne sümptomite avaldumist teisi inimesi nakatada.
Vaktsiinide valmistamine ja mõju
Koroonaviirusest teab teadus juba üsna palju ja vastata suudetakse ka detailsematele küsimustele, kuid paljudes inimestes võivad umbusku põhjustada veel nii lühikest aega kasutusel olnud vaktsiinid.
SARS-CoV-2 viiruse vastased vaktsiinid loodi ennekõike eesmärgiga vältida rasket haigust ja tõsiseid COVID-19 kõrvalnähtusid. Esimesed vaktsiinid osutusid aga tõhusamaks, kui keegi loota julges: nende efektiivsus oli suurem kui 90% ja nad olid hästi talutavad. Hilisemad uuringud on näidanud, et lisaks raske haiguse ärahoidmisele on vaktsiinid võimelised vähendama ka kergema haiguse tunnuseid ja asümptoomset kandlust. Vaktsiinid on osutunud tõhusaks ka kõigi uute viirusevariantide korral: vaktsineeritud satuvad haiglasse 90% vähem ja COVID-19 sümptomid tekivad neil 85% võrra vähem kui vaktsineerimata inimestel.
Kõrvalmõjud
Igal ravimil, millel on mõju, on ka kõrvaltoime. Tõsised koroonaviirusvaktsiinide kõrvalnähud on üliharvad ja esinevad 2–10 juhul 100 000 vaktsineeritu kohta. Õigeaegse diagnoosi korral on kõrvalnähud ravitavad. Lisaks anafülaktilisele reaktsioonile võib adenoviirusvektori vaktsiinide korral esineda trombide ja trombotsütopeeniaga kulgev sündroom TTS ning mRNA vaktsiinidega võib kaasneda müo- ja perikardiit. Mõlemad sündroomid on sagedasemad noortel (esimene naistel ja teine meestel), kuid samas on üliharvad vanemas eas. Müo- ja perikardiiti on täheldatud ennekõike poistel sagedusega 6 – 7 juhtu 100 000 vaktsineeritu kohta ja peamiselt teise doosi järel. Kui uurida aga nende haiguste esinemissagedust tavapopulatsioonis, võib trombi esineda keskmiselt ühel juhul 1000 elaniku kohta ning vanuse kasvades tõuseb risk oluliselt. Müokardiiti esineb üldpopulatsioonis 10–20 inimesel 100 000 elaniku kohta, mis kinnitab samuti, et haiguse tekke tõenäosus elanikkonna haigestumise näitel on vaktsineeritutega võrreldes sagedasem.
Väga oluline on ka see, et õigeaegse meditsiiniabi puhul on kõrvalnähtudena esinevad terviseprobleemid hästi ravitavad.
Kuna koroonavaktsiinide puhul on järelevalve üldsuse kõrgendatud tähelepanu all, teavitatakse rohkem ka inimeste haigestumisest, kuigi põhjuslikku seost vaktsineerimise ja haigestumise vahel ei pruugi olla. Inimeste terviseteadlikkus on aga hirmu ja ka meedias kajastatu tõttu oluliselt suurem.
Iga ravimi ja vaktsiiniga jääb väike võimalus, et see ei toimi, ning ka osal koroonavaktsiini saanutel on haigus avaldunud. Kahe doosiga vaktsineeritutest nakatub siiski vaid väike protsent ja nende haiguse kulg on üldjuhul kerge.
Kolmas laine
Kolmandat lainet täielikult vältida ei saa, küll aga saame tänu vaktsineerimisele seda oluliselt kergendada. piirangute vähendamiseks on oluline teadlikkus ja piisav vaktsineerituse tase. Kuigi lapsi hetkel laialdaselt ei vaktsineerita ja viirus levib peamiselt täiskasvanute kaudu, aitavad piisav teadlikkus ja vaktsineeritus kaasa, et uue kooliaasta alguses saaks jätkata tavapärase õppetööga koolides.
Vaktsiinide tõhusus
Kõik praegu Eestis käibel olevad vaktsiinid (Astra Zeneca ja Oxfordi, Pfizeri ja BionTechi, Moderna arendatud vaktsiinid) on väga tõhusad ja hästi talutavad, kuid ükski neist pole täiuslik. Vaktsineerimine on ainuke ohutu meetod pandeemia lõpetada, kuid see ei välista muude meetmete kasutamist. Vaktsineerimine kaitseb suure tõenäosusega valdavat enamust raske haiguse, hospitaliseerimise ja surmade eest ning samas hoiab ära viiruse pidurdamatu leviku ja seega ka uute viirusevariantide tekkimise.
Peame oma vastast tundma
Hiina militaarstrateeg Sun Tzi kirjutas oma raamatus „The Art of War“, et võit tuleb oma vaenlase mõistmise kaudu. Nii võib ka COVID-it pidada suurimaks vaenlaseks, mis viimase kahe aasta vältel on inimkonda ja majandust tabanud. Mida rohkem me selle viiruse kohta uurime ja mida paremini suudame ette näha võimalikku uut viiruselainet, võtta kasutusele vastavaid ennetusmeetmeid, seda kindlamalt saame tulevikku vaadata ning näha, kas ja kuidas see viirus õnnestub seljatada.
Lisainfot vaktsineerimiste kohta leiab internetileheküljelt vaktsineeri.ee, Terviseameti koduleheküljelt terviseamet.ee ning väga kasulikud on ka viroloog Andres Meritsa artiklid, näiteks: https://pealinn.ee/2021/07/10/andres-merits-kuni-vaktsiinid-seisavad-kulmkapis-ei-kaitse-need-kedagi/.
Kadri Kellamäe
Ravi jaoskonna arst
Sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus
Kaitseväe Akadeemia
Kirjandusallikatena on kasutatud dr Michael Mosley raamatut „COVID-19: What you need to know about Coronavirus and the race for the vaccine“, prof Irja Lutsari kirjutisi sotsiaalmeedias, lisaks Pubmedi ja National Health Service’i lehekülgedel avaldatud artikleid.