Neljapäeval korraldasid Kaitseväe ühendatud õppeasutused koostöös Õpetatud Eesti Seltsiga rahvusvahelise teadusseminari Esimesest maailmasõja mõjudest.
Teaduslikul seminaril käsitlesid ajaloolased nii Esimese maailmasõja laiemaid poliitilisi, ühiskondlikke ja sõjalisi mõjusid Euroopas ja maailmas kui ka tagajärgi üksikutele riikidele, nagu Saksamaa, Rootsi, Ukraina, Läti ja Eesti. Seminari ettekandeid on võimalik järgi vaadata aadressil http://bit.ly/1uekc16
„Esimese maailmasõja ajal toimunud taktikalised uuendused on relvajõudude doktriinides ja meetodites olulised tänase päevani, kuid võib-olla kõige olulisemaks tulemuseks oli operatsioonilise tasandi lahtimõtestamine Vene teoreetiku Aleksandr Svetšini kirjutistes,“ ütles üks seminari korraldajatest KVÜÕA sõjaajaloo professor Kaarel Piirimäe.
Piirimäe sõnul sundis kaevikusõda relvajõudusid kiireteks reformideks, milles kõige edukamad olid Saksa relvajõud, kes võimaldasid madalama taseme taktikalistele juhtidele suuremat otsustusõigust kui teiste riikide armeed.
Lundi ülikooli ajaloo professor Sverker Öredsson tõi välja, et sõda puudutas sügavalt isegi riike, mis jäid konfliktis ametlikult neutraalseks. Rootsis pani suur sõda aluse sügavatele konstitutsioonilistele ja ühiskondlikele muutustele, nagu ka Rootsi valitsuse re-orientatsioonile rahvusvahelises poliitikas.
Tartu ülikooli õppejõud Mart Kuldkepp rõhutas, et sõda ergutas valitsusi, ühiskondlikke organisatsioone ja aktiviste esitama visioone ja utoopiad sõjajärgse maailmakorra ülesehitamiseks ning ulatuslikeks ühiskondlikeks muutusteks. Huvitav oli seejuures, et hegemooniataotlustega impeeriumid, nagu Saksa ja Austria-Ungari keisririigid, soodustasid reaalpoliitilistel kaalutlustel rahvuslikke ja revolutsioonilisi liikumisi, mis imperiaalsetele visioonidele risti vastu seisid.
KVÜÕA rahvusvahelise õiguse dotsent René Värk tõi välja Esimese maailmasõja mõjud rahvusvahelisele õigusele. Ta osundas mitmetele pettumustele, mida rahvusvahelise õiguse eestkõnelejatele valmistasid Rahvasteliidu põhikiri ning Versailles’ rahulepingud. Rahvusvaheline õigus astus küll sammu edasi, näiteks reguleeriti mürkgaasi kasutamist ning sõjavangide käsitlemist, kuid siiski näis paika pidavat ütlus, et „õigus jääb alati viimasest sõjast sammu võrra maha“.
Läti ülikooli doktorant Klavs Zarins analüüsis oma ettekandes Esimese maailmasõja-teemalist ajalookirjutust Lätis. Zarins tõi puudusena välja peaaegu täieliku keskendumise Läti küttide ajaloo uurimisele ning levinud arvamuse, nagu Läti kogemus sõjas oleks Euroopa kontekstis kuidagi erandlik olnud. Valdavad käsitlused peegeldavad kahjuks laiema konteksti mittetundmist.
Ukraina Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi teadur Oleksandr Kirienko rääkis ettekandes Ukraina sõjakogemuse keerukust, sest sõdida tuli mitmel rindel mitme vaenlase vastu. Ukraina olukord 1917-1919 oli väga sarnane Eesti omale, kuid kahjuks ei suutnud Ukraina oma iseseisvust kaitsta.
KVÜÕA sõjaajaloo lektor Igor Kopõtin käsitles Esimese maailmasõja traumaatilise kogemuse mõju Saksamaa ühiskonna, sõjaväe ja valitsuse suhetele. Kopõtin leidis, et sõjakogemus ja sõjamälestused viisid Saksa relvajõud vastuollu Weimari Vabariigiga, mida müütilisele Reichile pühendunud ohvitserid pidasid ajutiseks nähtuseks.
Professor Tiit Rosenberg pühendas ettekande Eestimaa Linnadeliidu Komitee ja Põhja-Balti Komitee tegevusele, käsitledes neid organisatsioone kui maakondlike omavalitsuste kujunemise algust ning ettevalmistust Eesti kui poliitilise üksuse kujunemisele 1917. aastal. Komiteed ühendasid enamiku aktiivsematest ühiskonnategelastest ning poliitikutest, näiteks Tallinna komitees tegutses 6 hilisemat riigivanemat ja 17 ministrit.
Kersti Taal rõhutas Esimese maailmasõja olulist mõju Balti kubermangude teaduslikele seltsile. Erinevalt Saksa seltsidest võisid Eesti ühingud tegutseda ning sõjaaeg oli nende jaoks isegi küllaltki edukas.
KVÜÕA õppeosakonna ülem kolonelleitnant Vitali Lokk rääkis Eesti rahvusväeosade moodustamisest 1917-1918 aastatel, rõhutades Eesti väeüksuste revolutsioonilist mõju ühiskondlikele ja poliitilistele protsessidele. Vene võimude suhtumine rahvusväeosadesse muutus positiivsemaks seoses olukorra halvenemisega rindel.
Esimese maailmasõja algusest möödus käesoleval aastal sada aastat. 1914. aasta sai murranguliseks maailma ajaloos, sest inimkond ei ole seni näinud niivõrd intensiivset ja purustavat relvakonflikti, mis hõlmas pea kogu maailma. Sõja peamine poliitiline tagajärg kogu maailmas oli tundmatuseni muutunud rahvusvaheline süsteem ning nelja suure impeeriumi lagunemisel tekkis mitu uut riiki, nende hulgas ka Eesti.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on ainus sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseline rakenduskõrgkool, mis valmistab ette ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Õppeasutused on sõjandusega seotud teadus- ja arendustegevuse edendajaks Eesti Vabariigis, tehes oma partneritega koostööd ülemaailmselt.