Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum andis eelmisel reedel, 9. mail Tartus peetud seminaril üle Hendrik Sepa preemiad möödunud aasta parimatele Eesti sõjaajaloost kirjutajatele.
Raamatupreemia võitis Kaitseväe Akadeemia lektor-suunajuhi Aarne Ermuse ja tema kaasautori Urmas Salo teos kindral Johan Laidonerist.
Artiklipreemia pälvis Kaitseväe Akadeemia strateegia suuna juhtivteaduri Igor Kopõtini saksakeelne artikkel Eesti ja Saksamaa vahelisest sõjalisest koostööst 1930. aastatel.
Hindamiskomisjoni esimees, Eesti sõjamuuseumi vanemteadur dr. Mari-Leen Tammela ütles, et raamatupreemia laureaat, Aarne Ermuse ja Urmas Salo teos “Laidoner. Ohvitser ja juht” jäi silma originaalse lähenemise poolest. “Kolonel Ermuse pilk kindral Laidonerile avab vaate teise praktiku tegevusele ja niiviisi tulevad esile teemad, mis puhtalt ajaloolase käsitluses võivad jääda tähelepanuta,” kommenteeris Tammela.
Artiklipreemia võitis Igor Kopõtin artikliga „Eine auf Deutschland orientierte bewaffnete Neutralität. Die militärpolitische Zusammenarbeit Estlands mit dem Deutschen Reich in den 1930er Jahren“ (Saksamaale orienteeritud relvastatud neutraliteet. Eesti sõjalis-poliitiline koostöö Saksamaaga 1930. aastatel) ajakirjas Militärgeschichtliche Zeitschrift, 2024, 83 (2). Tegemist on esimese võõrkeelse kirjutisega, mis Sepa preemia pälvib. Mari-Leen Tammela sõnul käsitleb hea üldistustaseme ja rikkaliku allikabaasiga artikkel teemat, mis pole seni Eesti ajalookirjanduses palju tähelepanu saanud.
Alates 2013. aastast annavad Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum ja kaitseministeerium välja Hendrik Sepa nimelist preemiat möödunud aasta parima sõjaajaloo-alase monograafia ja artikli autoritele. 4500 euro suuruse auhinnafondiga preemia eesmärk on väärtustada, tunnustada ja julgustada Eesti sõjaajaloo süvateaduslikku uurimist.
Hendrik Sepp (1888–1943) oli Tartu ülikooli Eesti ja Põhjamaade ajaloo professor, akadeemik, rohkem kui 300 ajaloo-alase kirjutise autor. Tema peamised uurimisvaldkonnad olid Liivi sõjale järgnenud sõdade ajajärk ja Põhjasõda, kuid ta kirjutas palju ka majandus-, kultuuri- ja sotsiaalajaloost. Sepa kaalukaim teadustöö oli tema doktoriväitekiri „Narva piiramine ja lahing a. 1700“.