2023. aasta lõpus andis Kaitseväe Akadeemia rakendusuuringute osakond küberväejuhatusele üle teadusprojekti raames loodud tuletoetusprogrammi Tooru, mille väljatöötatud lahendusi rakendatakse nii kaitseväes kui Kaitseliidus.
Tuletoetusprogramm Tooru on kaitseväe ja Kaitseliidu olukorra ja lahinguteadlikkuse süsteemi (KOLT) liides, mille eesmärk on võimaldada ühendrelvaliikide lahingut, parandada kaudtuletegevuse koordineerimist, kiirendada täpse tule avamist ning suurendada tuletoetusega seotud olukorrateadlikkust lahinguväljal. Projekti panustasid lisaks arendusmeeskonnale ja Kaitseväe Akadeemiale ka suurtükiväepataljon, Kaitseliidu Harju malev, Kaitseliidu küberkaitseüksus ning teised üksused. Tooru on oma nime saanud muinasaja Lääne-Eesti sõjajumala järgi.
Teadusprojekti raames valminud tuletoetusprogramm koosneb neljast osast: arvutusmoodulist, tuletegevuse moodulist ning tuletoetuse juhtimis- ja planeerimismoodulitest. Muuhulgas võimaldab tarkvara anda tulekäske automatiseeritud relvasihikutele, integreerida maa- ja õhutuld ning vastu võtta edastatud andmeid ja meteoroloogilisi täpsustusi lahinguväljal paiknevatelt üksustelt.
Teadustöö toimus kahes etapis, mis ametlikult algas 2019. aasta lõpus. Esimene faas keskendus teadustööle, kus programmi arendamise käigus valmistas kapten Andre Adamson oma magistritöö raames sihtimispunktide jaotamise algoritmi ning kapten Kaspar Põder panustas sõjamängumeetodil kasutuslugude loomise ja valideerimisega. Tuletoetusprogrammi logistikamooduli kirjeldus pärineb kapten Ain Tõnissaare magistritööst. Teadustöö raames alustati ka koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga, et luua Tooru tarbeks mürskude ja miinide mõjumudeleid. Selle jaoks katsetasid projektis osalejad uudseid meetodeid kildude kogumiseks.
Tuletoetusprogrammi arendamise teine faas sisaldas Tooru täpse kontseptsiooni väljatöötamist ja edasist arendust. Kohalik võrguvärav, mis samuti loodi Tooru projekti raames, tagab Eesti ja liitlasriikide tuletoetussüstemide samasuse. Selle tulemina saavad üksused luua automatiseeritud ja digitaalseks tuletegevuseks vajalikke ühendusi lahinguväljal sidudes eri tuletoetussüsteemid teineteisega. Võrguvärava loomise ja arendamise järel võeti Eesti 2022. aasta märtsis NATO-s tegutseva Artillery Systems Cooperation Activities (ASCA) liikmeks, kuhu kuuluvad veel Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Norra, Prantsusmaa, Taani, Kanada, Holland, Belgia, Hispaania, Türgi, Itaalia ja Saksamaa.
Esmaseid programmi võrguvärava prototüüpe testiti Ühendkuningriigi süsteemi vastu kolmel korral. Teine testimisvoor algas 2022. aasta jaanuaris, kui Tooru pandi vastamisi Hollandis Amersfoortis kohaliku võrguväravaga. Viimase testi läbimisel sai Eestist selleks hetkeks kolmas riik, kellel oli kõige uuem versioon verifitseeritud võrguväravast.
Tooru esimest töötavat versiooni rakendati 2021. aasta suvel suurtükiväepataljonis relvasüsteemi K9 peal. Programmi kasutamisel jõuti kaudtuletellimusest tule avamiseni normatiivajast üks minut kiiremini. Kaks aastat hiljem ehk 2023. aastal jõudis Tooru TVT-6 taseme valmisolekuni, kus tuletoetusprogrammi integreeriti osaliselt juba kasutuse olevatesse süsteemidesse ja testiti reaalsetes tingimustes. Samal aastal võeti Tooru kasutusele ka diviisis, kus pärast programmi implementeerimist on tulejuhtimine kiirenenud vähemalt kaheksa korda.
Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja korraldab riigikaitsega seotud teadus-ja arendustegevust.