Eile kaitses major Janar Pekarev Tartu Ülikoolis sotsioloogia erialal doktoritöö teemal „Sõjaline tehisintellekt ja autonoomsed relvasüsteemid: interdistsiplinaarne uurimus eetilistest, õiguslikest ja sotsioloogilistest aspektidest”.
Doktoritöö eesmärk oli teada saada, mille üle debateeritakse algoritmilises sõjapidamises kõige enam, ja saada uusi teadmisi, analüüsides tavakodanike ja militaarekspertide hinnanguid sõjalise jõu ja tehisintellekti integreerimisele. Oma doktoritöö tulemustena toob major Pekarev välja, et pelgalt matemaatilisel arvutusvõimsusel ja eeltreenitud andmetel põhinev ratsionaalne väljund ei tohiks kunagi olla kaalukas osa militaarsetes otsustusprotsessides, kuna algoritmid ei suuda moraalseid tõekspidamisi genereerida. Siiski on ekslik mõelda sõjalisest tehisintellektist kui tapjarobotist. Pigem tuleb tuvastada autonoomse relvasüsteemi tugevused ja nõrkused ning need oskuslikult ära kasutada. Mehitamata platvormide puhul on militaarvaldkonna jaoks hädavajalik tagada nende töökindlus ja läbipaistvus. On oluline, et lõppkasutajad mõistavad süsteemide toimimismehhanisme ning on teadlikud võimalikest manipulatsioonidest. Selleks tuleb relvajõudude liikmeid kaasata arendusprotsessi kõige varasemas staadiumis. Kahtlemata võivad tehisintellektiga varustatud süsteemid toimida sõjalise jõu olulise kordistajana, kuid selle potentsiaali ärakasutamise juures on vaja erinevate osapoolte (poliitikakujundajad, kaitsetööstussektor ja teadusasutused) konsensust, et autonoomsed relvasüsteemid oleksid lahingutegevuses eetiliselt aktsepteeritud ja õiguslikult sanktsioneeritud.
Doktoritöö juhendajaks oli Tartu Ülikooli professor Veronika Kalmus ning oponendiks Hollandi Kaitseväe Akadeemia kaasprofessor René Moelker. Dissertatsiooniga saab tutvuda Tartu Ülikooli digitaalarhiivis.
Tegemist on sotsiaalteaduste valdkonna doktoritööga, mis valmis kaitseväe doktoriõppe programmi raames.
Kaitseväe Akadeemia pere õnnitleb major Janar Pekarevi doktorikraadi omandamise puhul ja soovib edaspidiseks mõjukat teadustegevust!