Täna algas Tallinnas Kaitseväe Akadeemia õppuse Emajõe Kilp 2025 esimene faas, mis toimub koostöös Sisekaitseakadeemiaga ning mille puhul on tegemist kahepäevase kriisiõppusega, kus harjutatakse riiklikul ja regionaalsel tasemel asutuste vahelist koostööd eskaleeruva kriisi situatsioonis.
„Juba enne II maailmasõda ütles kindralleitnant Nikolai Reek: „Kogu rahvas peab sõda, sõjavägi peab lahinguid”. Ka täna lähtub Eesti riigikaitse laiast käsitlusest, mille eesmärk on riigi kaitsmine ja kriisiks valmistumine, kasutades kõiki riigi käsutuses olevaid sõjalisi ja mittesõjalisi võimeid või ressursse ning kaasates selleks erinevaid vajalikke osapooli,“ ütles Kaitseväe Akadeemia poolne õppuse juht magistrant leitnant Robin Kinnunen. „Selleks, et kriisiolukorras oleksid erinevate osapoolte eesmärgid ja tegevused selged ning koordineeritud, ongi selliste ühisõppuste korraldamine äärmiselt oluline. Pelgalt teooriast ei piisa, vaid teadmisi kinnistavad ja oskusi lihvivad ikkagi praktilised harjutused.“
Õppuse Emajõe Kilp esimese faasi eesmärk on harjutada asutuste ülest koostööd erinevates kriisiolukordades, kus intsidentide toel luuakse tingimused kriisiohjeldamise protseduuride harjutamiseks ja vastavate teoreetiliste teadmiste kinnitamiseks.
Võrreldes eelmise aasta õppusega, on sel aastal harjutuse mastaap oluliselt kasvanud ning mängitakse läbi kriisiaja tegevusi üle Eesti. „Õppusele on kaasatud üle saja õppuri Kaitseväe Akadeemiast, Sisekaitseakadeemiast, päästeametist ja vanglaametist ning pea 50 mentorit ja läbiviivat koosseisu, et tagada võimalikult reaalne õpikeskkond ja anda kvaliteetne tagasiside õppurite lahendustele,“ lisas leitnant Kinnunen.
Õppuse peamiseks õppivaks koosseisuks on Kaitseväe Akadeemia 20. keskastmekursuse kuulajad ning Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku eriala magistrandid, kes mängivad riiklikul tasandil riigikantselei, ministeeriumite ja teiste asutuste esindajaid. Õppus loob neile võimalikult tõretruu õpikeskkonna, mille raames saadakse kogemus kriisireguleerimise ja riigiülese planeerimise protsessidest. Lisaks antakse harjutuse käigus parem ülevaade partnerasutuste töökultuuri, võimekuste ja protseduuride kohta. „Sellised teadmised on tulevastele vanemohvitseridele teenistuses olulisel kohal, sest on vaja teada, milline on õiguslikult lubatud tegevulatus või kuidas tegutseda näiteks tsiviilelanikkonna evakueerimisel,“ ütles leitnant Kinnunen lisades, et lahinguid peetakse elualade ja keskkonna säilimise nimel.
Lisaks mõlema kooli magistrantidele on treenitavateks ka Kaitseväe Akadeemia staabiohvitseri kursuse ja vanemstaabiallohvitseri kursuse õppurid ning vanglaameti ja päästeameti töötajad. Õppuse korraldamiseks on kaasatud kaitseväe, kaitseliidu, riigikantselei, riigi infosüsteemide ameti, siseministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti, päästeameti, vanglaameti, kohalike omavalitsuste ja kaitseministeeriumi esindajad.
Õppuse Emajõe Kilp 2025 esimesele faasile järgneb teine faas, mis toimub juba järgmisel nädalal Tartus Kaitseväe Akadeemias, kus akadeemia kuulajad jätkavad sama stsenaariumi järgi sõjalise tegevuse planeerimist ning liiguvad kronoloogiliselt konfliktieelsest faasist konflikti faasi.
Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja korraldab riigikaitsega seotud teadus-ja arendustegevust.
Rohkem pilte SIIN