Täna, 1. oktoobril tähistab Kaitseväe Akadeemia oma 100. sünnipäeva!
Sada aasta tagasi, 1923. aasta augustis liideti kõik tolleaegsed sõjaväe õppeasutused üheks kooliks, mis sai nimeks Sõjaväe Ühendatud Õppeasutus. See koosnes varasemast Sõjakoolist, mis tegeles reservohvitseride koolitamise ning tegevteenistuses olevate pataljoni-, kompanii- ja patareiülemate harimisega; Kindralstaabi kursusest, mis valmistas ette ohvitsere kindralstaabi ametikohtadele ning andis täiendõpet väeosade ülematele; ning Allohvitseride Koolist, mis omakorda koosnes jalaväe-, suurtüki- ja ratsaväe koolidest. Hilissuvine otsus luua üks ühine sõjaväeline õppeasutus kinnitati tolleaegse valitsuse poolt esimesel oktoobril, mis panigi aluse praegusele Kaitseväe Akadeemiale.
Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist 20. augustil 1991. aastal alustati nooremohvitseride ettevalmistamist kaitseväe ja piirivalve tarbeks kaitseväe ohvitseride kursusel ja haridusministeeriumi haldusalas olevas Eesti Sisekaitse Akadeemia Kaitsekolledžis. 25 aastat tagasi ehk 1998. aastal taastati aga Sõjaväe Ühendatud Õppeasutus, kuid seda uue nimega Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused (KVÜÕA).
Algul paiknes taasloodud kool Eesti Riigikaitseakadeemia territooriumil Tallinnas, kuid juba 1999. aasta sügisel koliti Tartusse Riiamäele. Taastatud kool pandi kokku kaitseväe peastaabi väljaõppekeskuse ja Eesti Riigikaitseakadeemia Kaitsekolledži baasil ning õppida sai kahe kava alusel:
- kutsekõrghariduses, mille eesmärk oli üldhariduslike teadmiste ning kutse- ja ametialaste teadmiste ja oskuste omandamine. Lisaks valmistati ohvitsere ette tööks rühmaülematena.
- diplomiõpe, mille ülesehitus oli kutsekõrghariduse õppega sarnane, kuid mille käigus omandati oskused ja teadmised juhtimisest kuni pataljoni tasemeni.
Põhiline erinevus kahe õppekava vahel seisnes ohvitseride enda kvalifikatsioonis: diplomiõpe oli suunatud juba kaitseväes teenivatele ohvitseridele ning mõeldud eeskätt kõrgemal tasemel hariduse andmiseks. Kutsekõrghariduse õppekava oli suunatud neile, kes alles ohvitserideks pürgisid.
Kaitseväe Akadeemia märgilised verstapostid:
1999. aasta sügisel kolis kool Tartusse, kus paikneb praegugi. Nullindate aastate alguses pakkus koolile toetust Soome, tänu millele loodi logistika, pioneeri, side ja suurtükiväe erialakursused. Hiljem saadi põhjanaabritelt abi ka õhutõrje erialal. 2003. aastal liitus kool Bologna 3+2 kõrgharidussüsteemiga, mille alusel hakati järgnevast õppeaastast väljaõpet korraldama. Kümnendi keskel, 21.07.2005, avaldas Vabariigi Valitsus korralduse, mille alusel nimetati Kaitseväe Akadeemia rakenduskõrgkooliks, kus võib toimuda magistriõpe, ning järgneval septembril alustas õpingutega esimene keskastmekursus. Aasta pärast magistriõpinguite kinnitamist sai kool akrediteeringu rahvusvahelise ekspertkomisjoni poolt maaväe rakenduskõrgharidusõppe õppekavale täies mahus. Magistriõppele määrati tingimisi akrediteeringu– esimene kursus polnud veel lõpetanud. 2008. aastal avas kool rakenduskõrghariduse õppekava ka õhuväe- ning 2011. aastal ka mereväeohvitseridele. Samal aastal allkirjastati Euroopa Liidu kaitseministrite koostöökokkulepe Euroopa Liidu Sõjakoolide vahelise koostöö arendamiseks, mis tagas nii tudengitele kui õppejõududele võimaluse välisriigi sõjakoolides õppida-töötada. Lisaks võimaldas sama leping ka Kaitseväe Akadeemial vastu võtta välisriigi õppureid ja õppejõudusid.
2014. aastal akrediteeris Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur kooli seitsmeks aastaks kõrvaltingimustega teadus- ja arendustegevuse osas. Järgmise akrediteeringu 2021. aastal läbis Kaitseväe Akadeemia juba kõrvaltingimusteta. Samuti otsustas Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) kutsehariduse hindamisnõukogu, et kutseõppe sõjanduse ja riigikaitse õppekavarühmas toimuv õppetöö vastab kvaliteedi hindamise kriteeriumitele ja õigusaktidele.
2019. aasta esimesel mail nimetati kool ümber Kaitseväe Akadeemiaks ning koos struktuurimuutusega uuenes ka kooli sümboolika embleemi ja lipu näol.
Meie kooli ajalooga saad rohkem tutvuda SIIN.