Sel nädalal toimub Kaitseväe Akadeemia ülene õppus Emajõe Kilp 2025 II faas, mis on jätk eelmisel nädalal toimunud õppuse esimesele osale ning mille eesmärk on harjutada rühma, kompanii ja pataljoni taktikalisi tegevusi brigaadi ja diviisi raamistikus.
„Õppus Emajõe Kilp on kompanii taset õppivatele kadettidele väga oluline, sest harjutuse käigus saadakse kogemus nii planeerimise kui juhtimise võtmes,“ ütles õppuse Emajõe Kilp 2025 II faasi juht kolonelleitnant Tamur Kusnets. „Üldiselt toetab kogu õppus oma ülesehituse ja tegevusega otseselt meie väljaõppe eesmärke ning liidab õppusel osalevat isikkooseisu ühtsemaks.“
Õppuse Emajõe Kilp 2025 II (EMKI II) laiendatud eesmärk on erinevate kursuste väljaõppe eesmärkide saavutamise võimaldamine nii konfliktieelsetes kui konventsionaalse lahingutegevuse imiteeritud tingimustes. EMKI II toimub arvuti poolt toetatud õppuse formaadis kasutades simulatsioonisüsteemi JCATS.
Käesoleva õppuse üheks peamiseks õppivkoosseisuks on Kaitseväe Akadeemia maaväe põhikursuse teise õppeaasta kadetid, kes saavad nädala jooksul harjutada kompaniiülemana lahinguvälja planeerimist, kujundamist, koordineerimist ja läbiviimist. Õppuse jooksul läbi viidud soorituste põhjal antakse kadettidele tagasiside ja hinnang, mille alusel on neil võimalus teha vastavaid muudatusi.
Lisaks maaväe põhikursuse teise õppeaasta kadettidele võtavad õppusest osa vanemallohvitseri keskastmekursuse ja vanemstaabiallohvitseri kursuse õppurid, kes harjutavad pataljoni ja brigaadi lahingutegevuse juhtimise toiminguid staabiallohvitseri rollis, Kaitseväe Akadeemia esimese õppeaasta magistrandid, kes on üksuste ülema, staabiülema või sektsiooniülema ametikohal ning maaväe esimese ja kolmanda õppeaasta kadetid, kes harjutavad rühma tasemel üksuse juhtimise toiminguid või pataljoni operatiivohvitseri, pioneeriohvitseri ja kaudtuleohvitseri tegevusi jalaväepataljoni staabis. Samuti osalevad õppusel staabiohvitseri kursuse õppurid staabiohvitseride rollis.
Lisaks õppuse üldisele eesmärgile on olulisel kohal ka õppekursuste lõimimine taktika õppeainete raames, kadettide juhiomaduste arendamine, taktikalise olukorrateadlikkuse loomine kõikidel tasanditel tagamaks pädevate otsuste tegemist lahinguväljal ning õppurite ja akadeemia personali sidususe tugevdamine.
Kolonelleitnant Kusnetsi sõnul tuleks igal osalejal võtta õppusest kõik, mida võtta annab. „Minu ootused on, et õppusel kompaniiülemaid mängivad kadetid oleks lahingupidamises vaenlase osas kõhklematud, kasutaks oskuslikult erinevaid tulesüsteeme ning sooritaks julgeid manöövreid,“ lisas kolonelleitnant Kusnets.
EMKI25 II faasi lõpptulemusena on õppivkoosseis harjutanud rühma kuni brigaadi tasemel taktikaliste maismaategevuste planeerimist ja läbiviimist. Sealjuures on säilinud õppuse põhipingutus ehk kõik kaasatud maaväe põhikursuse teise õppeaasta kadetid on saanud harjutada kompaniiülemana lahinguvälja planeerimist, kujundamist, koordineerimist ja ajakriitilisi otsuseid. Õppuse jooksul läbi viidud soorituste põhjal antakse kadettidele tagasiside ja hinnang, mille põhjal neil on võimalus edaspidi oma sooritusi parandada.
Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja korraldab riigikaitsega seotud teadus-ja arendustegevust.
Rohkem pilte SIIN