Täna toimub Kaitseväe Akadeemias sõjaajaloo konverents, milles käsitletakse 20. sajandi alguse vabadussõdasid erinevates riikides, et ajalookogemuste jagamise abil paremini mõista läbi vabadusõdade tekkinud rahvusriike.

„Ajaloo tähtsus sõjalises hariduses on suur, kunst on osata kasutada ära teadmisi ajaloost ja rakendada seda praegusesse keskkonda arvestades hetkeolukorda. Ma usun seetõttu, et arvamus „kes õpivad eelmisest sõdadest ja jäävad lahinguväljal teiseks“, on siiski pealiskaudne,“ ütles Kaitseväe Akadeemia ülem kolonel Enno Mõts konverentsi avades.

„Meie konverentsi eesmärk on vabadussõjast rääkides mitte keskenduda ainult Eesti kontekstile, vaid tuua sisse laiem rahvusvaheline mõõde mujalt euroopast ja kaugemaltki,“ rääkis konverentsi korraldaja eesti Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill.

Täna Kaitseväe Akadeemias toimuvale konverentsile eelnes eile, 28.mail, seminar-paneeldiskussioon Tartu raudteejaamas, kus arutleti Eesti Vabadussõja kohast Eesti ajaloos ja Vabadussõja tähtsusest ning tähendusest tänapäeval.

Konverentsil räägitakse erinevate riikide vabadussõdadest, liitlastest ja sõjavangide repatrieerimisest, ideoloogia, reaalpoliitika ja välispoliitika mõjudest aga ka konkreetsemalt Poola soomusväe esimestest operatsioonidest, kodu- ja iseseisvussõjadest Taga-Kaukaasias ja Kesk-Aasias ning muudel teemadel.

Konverentsil anti välja Hendrik Sepa preemiad 2018. aastal ilmunud parimate Eesti sõjaajaloo-alaste publikatsioonide eest Peeter Kaasikule, Arto Ollile ja Kalev Konsole.

Konverentsi korraldavad Eesti Sõjamuuseum–kindral Laidoneri muuseum ja Kaitseväe Akadeemia,  esinejad on Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt, Taanist, Armeeniast, Saksamaalt, Poolast, Rootsist ja Kõrgõzstanist. Konverents on inglise ja eesti keeles sünkroontõlkega.