„Eesti õhuruum on üks ja rakenduskõrgkoolide ühine õpe loob tingimused erialaspetsialistide koordineeritud koostööks selles,” märkis Lennuakadeemia rektor Jaan Tamm.

„ Lepinguga tagame militaar- ja tsiviilspetsialistide ühtlustatud õppe, ühtlasi avab see paremad perspektiivid nende erialaseks teenistuseks,” ütles KVÜÕA ülem kolonel Aarne Ermus.

Lepingu esmaseks eesmärgiks on KVÜÕA sõjaväelise juhtimise õhuväe õppekava erialaõppe mooduli läbiviimine Eesti Lennuakadeemia poolt. Sõjaväelise juhtimise õhuväe õppekava võimaldab spetsialiseeruda lennuväljaohvitseri või radari- ja sideohvitseri erialale. Sel õppeaastal alustab erialaõpet ELA side ja navigatsiooni osakonna juures esimene, kaheksaliikmeline radari- ja sideohvitseride õppegrupp. Tulevased lennuväljaohvitserid hakkavad edaspidi õppima lennundustegevuse korralduse osakonna juures, nende õppeöö algab järgmisel õppeaastal.

Raamleping võimaldab lisaks erialamoodulite läbiviimisele ka laiemat koostööd kahe õppeasutuse vahel – riigikaitse alase õppe läbiviimist KVÜÕA poolt ELA üliõpilastele, koostööd praktikate korraldamisel ja lõputööde juhendamisel, ühisõppekavade edasiarendamist, raamatukogude koordineeritud tegevust, koostööd lennunduse ajaloo uurimise alal, kahe kooli üliõpilaste tihedamat suhtlemist jm.

Lepingu sõlmimine on kaitseväe ja Eesti Lennuakadeemia pikaajalise hea koostöö uue etapi väljenduseks.
KVÜÕA Kõrgemas Sõjakoolis saab praegu õppida nii maaväe kui õhuväe õppesuunal. Maaväe õppesuunal kestab õpe kolm ning õhuväe suunal koostöös Eesti Lennuakadeemiaga 3,5 aastat.