Täna tähistavad Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused oma taasasutamise 15. aastapäeva õppejõududele ja töötajatele mõeldud aktusega ning autahvli „Kõrgema Sõjakooli parimad õppurid“ avamisega.

„Rahvuslik sõjaline haridus on kallis ja ressursimahukas. Kuid see on hea ja efektiivse riigikaitse oluline nurgakivi, ilma milleta panustamine muudesse riigikaitselistesse valdkondadesse, muutub mõttetuks,“ ütles Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) ülem kolonel Aarne Ermus. „Kaitsevägi on välja arendanud neljaastmelise sõjalise hariduse süsteemi, mille kavakindel järgimine tagab ametikohtade täitmise asjatundlike ohvitseridega. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused annavad esimesed kaks astet.“

Taasasutamise aastapäeva puhul esineb aktusel loenguga „Kaks algust – 1923 ja 1998“ KVÜÕA muuseumi juhataja Andres Seene. Aktusejärgselt avab KVÜÕA ülem kolonel Aarne Ermus autahvli, millel on Kõrgema Sõjakooli nooremohvitseride-, põhi- ja keskastmekursuste parimad lõpetajad alates 2000. aastast.

KVÜÕA taasloodi Vabariigi Valitsuse määrusega 17. märtsil 1998 kaitseväe peastaabi väljaõppekeskuse ja Eesti Riigikaitseakadeemia Kaitsekolledži baasil. 15 aasta jooksul on KVÜÕAs koolitanud 406 ohvitseri, magistriõppe on lõpetanud 70 ohvitseri, nooremohvitseride kursuse on kahe aasta jooksul läbinud 25 ohvitseri. Kõige edukam on KVÜÕAl olnud aasta 2012, kui kõrgema sõjakooli lõpetas 51 värsket ohvitseri.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on riigikaitseline rakenduskõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. KVÜÕA on sõjalise teadustegevuse arendajaks Eestis, tehes koostööd oma partneritega ülemaailmselt.

KVÜÕA Kõrgem Sõjakool on kõrgkool noortele, kes soovivad head haridust. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Lahingukooli lõpetajad saavad kutsehariduse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme.