16 tundi kestnud võistluse lõpetasid kõik võistkonnad, katkestajaid ei olnud.

Meeskonnad lahendasid kontrollpunktides erineva raskusastmega ülesandeid,
need nõudsid nii nutikust kui sõjalisi teadmisi. Ülesannete hulka kuulusid
nii relva lahtivõtmine ja kinnipanemine suletud silmadega, takistusribade
ületamine kui NATO tingmärkide tundmine. Ürituse korraldajate sõnul osutus
võistlejatele kõige raskemaks Kõrgema Sõjakooli kadettide vastutegevusega
rinda pistmine.

Neljaliikmelised võistkonnad startisid Kriimatsis, patrullvõistluse rada
oli linnulennult 25 kilomeetri pikkune, läbides erinevaid ajaloolisi
paiku. Võistlusel osalesid kaheksa Kõrgema Sõjakooli kadettide, Kõrgema
Sõjakooli vilistlastest koosnev Tagalapataljoni, Pioneeripataljoni,
Kaitseliidu Tallinna maleva, Järva maleva, Sakala Malevkonna, Eesti
Reservohviteride Kogu ning Paikuse Politseikooli võistkonda.

Kõrgema Sõjakooli sünniks loetakse 3. aprilli 1919.a., mil tollane
sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner allkirjastas käskkirja
nr. 25, pannes aluse Eesti Vabariigi Sõjakoolile. Sõjakooli Patrullvõistluse protokoll