Sel aastal alustas Kõrgema Sõjakooli põhikursusel õpinguid 24 kadetti, 18 maaväe ning kuus õhuväe õppesuunal. Värsketest kadettidest kaheksa on läbinud ajateenistuse Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljonis, eelnev kaitseväe või Kaitseliidu tegevteenistuskogemus on kümnel õppuril. Välisoperatsioonidel on osalenud neli kadetti.
Tavapäraselt on Kõrgema Sõjakooli kadettide esimeseks väljakutseks kuuenädalane ühtlustamiskursus, mille eesmärk on tasandada uute kadettide jaoülema oskused, kuna sõjakooli astunute seas on nii kaheksa- kui üheteistkuulise ajateenistuse läbinuid. Kursuse vältel korratakse üle kõik sõduri baasoskused: relvaõpe, meditsiin, orienteerumine, lahinguõpe ja palju muud.
Õppeaeg Kõrgema Sõjakooli põhikursuse maaväe suunal kestab kolm aastat. Kursuse lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Omandatav haridus võimaldab lõpetajal täita rühma- ja kompanii- või patareiülema ülesandeid nii rahu- kui ka sõjaajal.
Lennuväljaohvitseri ning radari- ja sideohvitseri eriala valinute õppeaeg on kolm ja pool aastat, erialaõpe viiakse läbi koostöös Tartu Lennukolledžiga. Õppekava edukas läbimine võimaldab täita õhuväe ohvitseri ülesandeid lennundustegevust tagavas või side- ja navigatsiooni valdkonnas.
Septembris alustavad õppetööd ka 13 keskastme kursuse magistriõppurit. Magistriõppe eesmärk on valmistada ette magistrikraadiga sõjaväelise juhtimise spetsialiste teenistuseks staabiohvitseri, sõjaaja pataljoniülema või nendega võrdsetel ametikohtadel. Õppekava võimaldab jätkata õpinguid varem omandatud jalaväe, side, pioneeri, õhutõrje, suurtükiväe või logistika erialal ning saada vastava väeliigi staabiohvitseri ettevalmistus