fbpx
Uudised

Terminipäevakul harutati sassiläinud mõiste- ja terminipesi

Eesti Maaülikooli, Kaitseväe Akadeemia ja Tartu Ülikooli ühisüritusel „Terminipusast terminipesani“ selgus, et pole eriala, kus ei puututaks kokku mõistesegadike ja terminite ebasüsteemsusega. Ühiselt leiti, et korrapära loomine ongi terminitöös järjepidev ja lõppematu tegevus.

 Ürituse korraldaja, Kaitseväe Akadeemia juhtivterminoloogi Reet Hendriksoni sõnul ongi terminitöö üks keerukaimaid, ent samas ka põnevamaid tegevusi sassiläinud mõistepesade lahtiharutamine. „Riigikaitse on valdkond, kus selliseid mõistepesi ja küsitava sünonüümsusega termineid on eriti rohkesti. Keerukaks teeb taoliste segadike lahtiharutamise seik, et erinevad arusaamad tulenevad sageli erinevast väljaõppetaustast ja keeletaju erinevustest,“ selgitas Hendrikson. „Seetõttu ongi tähtis, et terminitöösse oleks kaasatud lai spetsialistide ring: vaid nii on võimalik jõuda optimaalsete otsusteni.”

Reedel, 14. jaanuaril toimunud terminipäevakule oli Zoomi keskkonda ja kohapeale kogunenud ligi 130 eriala- ja keeleinimest, et kogemusi vahetada ja üksteiselt õppida.

Osalejaid tervitas Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika nõunik Sirli Zupping, kes kinnitas, et ministeeriumi toetus terminitööle jätkub. Eesti Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma rõhutas avasõnades heade eestikeelsete terminite järjepideva loomise vajadust nii magistri- ja doktoritöödes kui ka õppejõu töös. Ürituse üldraami lõi selgi aastal Kaitseväe Akadeemia juhtivterminoloog ja ürituse korraldaja Reet Hendrikson, kes tegi sissevaate terminoloogia põhimõistetesse, kõneles mõiste- ja terminipusade tekkepõhjustest ja andis näpunäiteid nende lahtiharutamiseks.

Päevakul esitasid põnevaid ettekandeid väga erinevate erialade esindajad, arutelu modereeris Reet Hendrikson. Vabakutseline tõlkija ja toimetaja Kadri Vider rääkis (väike)laevade terminisegadikust, nagu purjekas, purjelaev, purjepaat, purjejaht jt. Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi emeriitprofessor Jaan Alveri ettekanne keskendus raskustele terminitega majandusarvestus ja raamatupidamine, kapital ja kulud. Eesti Maaülikooli dotsent Ragnar Leming vaatles keelendite mahe, orgaaniline ja ökoloogiline suhet. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu tegi sissevaate riigikaitse ja julgeolekupoliitika terminiprobleemidesse ning sõjaajaloolane Toomas Hiio käsitles sõjaajaloo termineid. Terminipäevaku lõpetas Reet Hendriksoni juhitud vestlusring, kus reastati mõiste- või terminipusast pesani jõudmiseks tehtavaid samme.

Kaitseväe Akadeemia ja Eesti Maaülikool alustasid teadus- ja erialakeelele keskenduvat üritustesarja 2015. aastal, Tartu Ülikool liitus aastal 2018. Terminipäevaku sihtgrupiks on kõik, kes puutuvad kokku eriala-, teadus- ja ametitekstidega, alates õppejõududest, teadustöötajatest, õppuritest kuni seadusetekstide koostajate, tõlkijate, toimetajateni. Eelmise terminipäevaku inspireerivaid avasõnu brigaadikindral Enno Mõtsalt saate lugeda ajakirja Academia Militaris 2. numbrist. Defineerimisloogikat ja -nippe käsitlenud ettekanne Reet Hendriksoni sulest on peagi ilmumas ajakirjas Õiguskeel.

Terminipäevaku salvestustega on võimalik tutvuda siin.

https://video.emu.ee/terminipaevak-terminipusast-teminipesani/
https://video.emu.ee/terminipaevak-terminipusast-teminipesani-osa-2/.

Lisateave:

Reet Hendrikson
Kaitseväe Akadeemia juhtivterminoloog
Sõjandusterminoloogia töörühma juht
Eesti terminitöö juhtkomitee liige
reet.hendrikson@mil.ee

Kaitseväe Akadeemia