fbpx
Uudised

KVA nõukogu kinnitas uued õppekavad

Kaitseväe Akadeemia nõukogu kinnitas 30. märtsil Kaitseväe Akadeemia uued õppekavad, millega kaasajastati ja ühtlustati maaväe, mereväe ja õhuväe suuna rakenduskõrgharidusõppekavad ning magistriõppekava.

„Uuendamise tingis üha arenev Eesti riigikaitse ja sõjapidamine ning arengud haridusvaldkonnas, mille tulemusel on fookus nihkunud üha enam innovatsioonile, loovusele ja õpitava ülekandmisoskustele,“ ütles kolonelleitnant Arno Kruusmann, kes täidab kaitseväe akadeemia õppeosakonna juhataja ülesandeid.

„Seniseid õppekavu oli kümne aasta jooksul vastavalt kaitseväe vajadustele ja tagasisidele pidevalt parendatud, mille tõttu oli langenud õppekavade omavaheline võrreldavus ja sidusus,“ ütles kolonelleitnant Kruusmann, kelle sõnul oli õppekavade väljatöötamisel oluliseks lähtekohaks ohvitserile kohased hoiakud riigikaitseks vajalike pädevuste komponendina.

Kaitseväe Akadeemia nõukogu 30. märtsi otsusega kinnitati uuendatud maaväe, mereväe ja õhuväe rakenduskõrghariduse õppekavad, mille järgi hakkavad õppima 2021. aastal sisseastuvad kadetid, ning magistriõppe õppekava, mille erinevad suunad avatakse erinevatel aastatel. Maaväe suund alustab 2021. aastal ning mere- ja õhuväe suunad avatakse alates 2022. aastast.

Uute õppekavade loomisel võeti arvesse kaitseväe ohvitseride funktsioonikirjeldused ja teenistusmudel, senist õppe läbiviimise kogemust ning õppurite ja tööandjate tagasisidet senisele õppele. Lisaks ka Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 põhimõtteid ja ka hiljuti toimunud akadeemia akrediteerimise käigus antud soovitusi.

Õppekavades on täiendatud olemasolevaid õppeained või lisatud uusi, mis toetaksid kaitseväes oluliste juhiomaduste nagu otsustusvõime, algatusvõime ning haridus- ja teadmusministeeriumi arengukavas kokkulepitud üldpädevuste arengut nagu eneseväljendus, digipädevused või kultuuri- ja religiooniteadlikkus.

Samuti on uute õppekavade arendamise käigus ühtlustatud sügis- ja kevadsemestrite jaotust ning õppeainete järjestust ja mahtu. Viimane just parandamaks õppeainete, õppekavade (maaväe, mereväe ja õhuväe) ning kursuste omavahelist lõimimist.

Magistriõppe puhul on mindud üle väeliigiülesele õppele. Seni anti Kaitseväe Akadeemias magistriõpet vaid maaväe ohvitseridele aga aastate jooksul on tekkinud vajadus laiendada õpet ka mere- ja õhuväe ohvitseridele. Sellest tulenevalt on nüüd peaeriala nimetuseks sõjaväeline juhtimine kaitseväes ning senine relvaliigipõhine (jalavägi, pioneer, õhutõrje, suurtükivägi, side ja logistika) spetsialiseerumine on muutunud väeliigipõhiseks (maavägi, merevägi, õhuvägi). Sellega koos on suurenenud erialaõpingute maht uues õppekavas 30 EAP-le.

Nõukogu poolt ühehäälset kinnitatud õppekavad lähevad edasi Haridus- ja Teadusministeeriumi, kes need lõplikult kinnitab ning registreerib Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS).

Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule.

Kaitseväe Akadeemia