„Sümboolika kajastab meie ajalugu. Eesti inimesed on alati olnud fantaasiarikkad ja sümboolikat on meil tänu sellele palju,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. Kindralleitnant Laaneotsa sõnul on kaitseväe tugevus tema juurtes ning seetõttu on tähtis sümboolika tutvustamine noortele.

Näitus annab ülevaate Eesti Vabariigis selle loomise järgselt (1918-1940) ja iseseisvuse taastamise järgselt (1991-2008) kasutatud riigi- ja korrakaitsestruktuuride eraldusmärkidest. Näitusele koondatud vabatahtlike ja palgaliste struktuuride tunnused ja eraldusmärgid 1918. aasta lõpust tänapäevani annavad tervikliku Eesti Vabariigi sümboolika arengust.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste muuseumi juhtaja Andres Seene sõnul on näitus seotud muuseumi püsiekspositsiooniga, kus kaitseväe eri ajajärkude sümboolika on seostatud vastava perioodi vormiriietuse, varustuse ja relvastusega, tekitades nii uue sünergia.

Näituse külalistel on võimalus tutvuda ka näitusega kaasas käiva juhendiga, mis avab lähemalt eksponaatide tausta. Juhendis selgitatakse, mis üksusele sümboolika kuulub, millal seda kanti, kui haruldase eksponaadiga on tegemist ja muudki huvitavat. Enne iseseisvuse väljakuulutamist olid Eestil vaid rahvuslipp ja hümn, seega tuli kogu riiklik sümboolika riigiametite märkidest kuni vormiriietuse ameti- ja auastmetunnusteni luua lühikese ajaga. 1918. aastal kasutati põhiliselt käesidemeid ja mütsimärke. 1919. aastast hakkas süsteem täienema ning 1920. aastate keskpaigast kuni 1940. aastani toimus uuendusi kaasatoov areng. Ehkki peale iseseisvuse taastamist sai taas kasutusele võtta endise sümboolika, esitas uus aeg ka uusi nõudmisi. Seetõttu tuli lisaks ameti- ja auastmetunnuste täiendamisele luua ka täiesti uut sümboolikat. Näituse pani 2008. aastal kokku Pärnu Muuseum kultuuriministeeriumi toetusel, näitus jääb KVÜÕA muuseumis avatuks 1. juunini.