Sel nädalal ilmus värske „KVÜÕA toimetiste“ erinumber „Operatsioon „Iraagi vabadus“: kümme aastat hiljem“, mis võtab lähema vaatluse alla operatsiooni ajaloolised, poliitilised, õiguslikud, sõjalised ja usulised aspektid.
Lisaks leiavad kogumikus käsitlemist mõned teised Ees-Aasia piirkonna riigid: Iraagi naaberriik Iraan, kes on ajaloo jooksul mõjutanud Iraaki nii poliitiliselt kui kultuurilis-usuliselt, samuti pikaajaline kriisikolle Afganistan, kelle tegevusse sekkus rahvusvaheline üldsus umbes samal ajal.
Toimetiste erinumber on inspireeritud eelmise aasta märtsis Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste korraldatud konverentsist, mis oli pühendatud kümne aasta möödumisele operatsiooni „Iraagi vabadus” algusest.
Kogumikus leidub eesti- ja ingliskeelseid kaastöid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste õppejõududelt ja teaduritelt, ent ka mitmelt välisautorilt. Saksa poliitikauurija Wilfried Gerhard analüüsib oma artiklis ameeriklaste sekkumise poliitilis-ideoloogilisi tagamaid Iraagis ning tema kaasmaalane Hans Krech keskendub terrorirühmituse al-Qaeda tegevusele.
Holger Mölder vaatleb Iraagi operatsiooni mõju rahvusvahelisele süsteemile ja Iraagi riikluse arengule. René Värk käsitleb jõu kasutamise õiguslikke aluseid Iraagi operatsioonil. Pikaaegne Inimõiguste Instituudi eestvedaja Mart Nutt uurib koos Viljar Veebeliga Iraagi inimõiguste olukorda. Andres Saumets ja Kuldar-Valdo Karula annavad hinnangu Iraagi etnilis-usuliste vähemuste olukorrale. Karen Kuldnokk võrdleb Iraagi ja Afganistani konflikti käsitlevaid diskursuseid üleilmse terrorismivastase sõja taustal.
Lõpetuseks saab lugeda Holger Mölderi, Vladimir Sazonovi ja René Värgi pikemat ajaloolis-poliitilist ülevaadet Iraani ideoloogilisest ja geopoliitilisest arengust antiikajast tänapäevani ning selle mõjust Iraagile.
Eesti osales operatsioonil „Iraagi vabadus” aastatel 2003–2009 Ameerika Ühendriikide liitlasena, kelle jaoks kujunes Iraak oodatust tõsisemaks katsumuseks. Pärast al-Qaeda terrorirünnakut septembris 2001 alustasid ameeriklased üleilmset sõda terrorismiga. Niinimetatud Bushi doktriini järgi korraldasid Ameerika Ühendriigid võimalike ohuallikate vastu erinevaid rünnakuid. Üheks sihtmärgiks kujunes Saddam Husseini režiim, keda kahtlustati massihävitusrelvade väljaarendamises. Purustanud suhteliselt kergesti Iraagi relvajõudude vastupanu, sattusid rahvusvahelise koalitsiooni relvajõud konfliktijärgses rahuloomises tõsistesse raskustesse.
Pärast Saddam Husseini režiimi kukutamist Ameerika Ühendriikide ja tema liitlaste poolt puhkes Iraagis verine kodusõda. Kõrvuti sõjaliste raskustega seisid ameeriklased vastamisi nii Iraagi ülesehitusprobleemidega kui rahvusvahelises üldsuses pead tõstnud negatiivsete hoiakutega Iraagi sõjalise operatsiooni suhtes. Kahjuks tuleb tunnistada, et kriis Iraagis ei ole tänini lõplikult vaibunud. Praegugi tuleb sealt murettekitavaid uudiseid islami äärmuslaste rünnakutest, mille jooksul on vallutatud mitmeid tähtsaid keskuseid sunniitidega asustatud riigi keskosas, sealhulgas Iraagi suuruselt teise linna Mosuli.
Praeguseid Iraagi alasid peetakse tsivilisatsiooni hälliks. Just sealt kerkis fööniksina tuhast sumeri kultuur – üks esimesi kõrgkultuure maailmas. Need alad on aastatuhandete jooksul näinud erinevate tsivilisatsioonide tõuse ja languseid ning erinevaid võõrvallutajaid, kes on püüdnud ennast sealsetes tingimustes maksma panna. Iraak on koduks paljudele etnilistele gruppidele ja seal on sajandeid kõrvuti eksisteerinud mitmed erinevad usundid.
“KVÜÕA toimetised” on praegu ainus Eesti Vabariigis ilmuv eelretsenseeritav, rahvusvahelise toimetuse ning levikuga sõjandusküsimusi käsitlev teadusajakiri.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Eesti rahvusliku sõjateaduse nurgakiviks, tehes koostööd partneritega üle maailma.