9. augustil algas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukoolis 11 kuu pikkune vanemallohvitseride baaskursus.

Kursusel osaleb 54 allohvitseri, edukad lõpetajad saavad kutsehariduse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme.

Esimese 20 õppenädala jooksul omandavad allohvitserid teadmisi rakenduspedagoogikast, relva- ja laskeõppest ning sõjaväelisest juhtimisest. Järgneva 13 nädala jooksul spetsialiseerutakse jalaväe-, side-, õhutõrje-, õhuväe-, või mereväe suunale. Kursuse lõpetab 11 õppenädala pikkune praktika.

Vanemallohvitseriks õppimise üheks eelduseks on läbitud nooremallohvitseri õpe. „Loodan saada algavalt kursuselt hea instruktorikoolituse,“ ütles sisseastumiskatsed parimate hulgas lõpetanud seersant Veiko Virunurm.“Olen teeninud allohvitserina Iraagis ja Afganistanis ning kursus võimaldab praktilisele teenistuskogemusele lisada teoreetilisi teadmisi.“

Nooremseersant Elver Mannas, seersant Roman Šnur ja nooremseersant Raigo Saat suundumas kiirrännakule.
3. augustil lõppenud sisseastumiskatsetel osales kokku 69 kandidaati. Katsetel pandi proovile sisseastujate füüsiline vastupidavus ja sõjaväelised oskused. Allohvitseridel tuli läbida lahingvarustuses viie kilomeetri pikkune orienteerumisrada kontrollajaga 1 tund 20 minutit, kolme kilomeetri pikkune kiirrännak vähem kui 23 minutiga ning lõpetuseks sooritada lasketest.

Kõige rohkem õppureid – 12 – on kursusel Scoutspataljonist. Lisaks maaväe allohvitseridele on kursusel esindatud mereväe, logistikakeskuse ja Kaitseliidu allohvitserid, samuti kaks reservväelast.

Allohvitsere koolitav Lahingukool kuulub alates 2. augustist Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste koosseisu. Allohvitseride ülesandeks on nõustada ja toetada ohvitsere-ülemaid praktilistes küsimustes. Allohvitseride väljaõpe on ohvitseride omast lühem ning toetub suurel määral teenistuskogemusele.