Reedel, 14. jaanuaril asetasid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus ja Kõrgema Sõjakooli kadetid Tartu Memento korraldatud mälestusüritusel pärja Tartus taastatud Vabadussõja monumendile, millega tähistati Eesti vägede võitu Tähtvere väljadel 1919. aastal.

„Veel selle sajandi alguses, kui räägiti minevikust, siis räägiti eelkõige hukkunutest ja nende mälestamisest. Loomulikult tuleb neid alati mälestada, aga tuleb meenutada ka võite,“ sõnas mälestusürituse peakorraldaja ja Tartu Memento esimees Enn Tarto oma kõnes. Tarto sõnul vajavad meenutamist ja mälestusmärkide püstitamist aga ka need inimesed, kes on Eesti eest võidelnud ja langenud pärast iseseisvuse taastamist.

Vabadussõjas langenuid olid lisaks ürituse korraldajatele tulnud mälestama Tartu Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku, Tartu Linnavalitsuse, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, Kaitseliidu, Tartu Vabadusvõitlejate Ühingu ning Julius Kuperjanovi seltsi esindajad. Osalejad asetasid monumendile pärjad ning mälestasid kommunismiohvreid ja kõiki Eesti vabaduse eest langenuid.

Tähtvere väljadel toimus 14. jaanuaril 1919. aastal Vabadussõja otsustav lahing Punaarmee ja Eesti vägede vahel. Tartu vabastati soomusrongide üldjuhi kapten Karl Partsi juhtimisel koos Julius Kuperjanovi juhitud partisanidega, kes võitsid lahingu ning peatasid bolševike tapatalgud. Võidetud lahingul oli suur sõjaline ja poliitiline tähendus kogu Eestile.

Lahingu mälestuseks avati 3. juulil 1932. aastal Tähtvere pargis mälestusmärk, mille kommunistid 1940. aastal hävitasid. Tartu Memento eestvedamisel korraldas Tartu Linnavalitsus mälestusmärgi taastamise samas paigas ja endisel kujul, mälestusmärk taasavati 2. juulil 2006. aastal.