Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse Kõrgema Sõjakooli selle aasta parimaks keskastmekursuse magistritööks tunnistas komisjon kapten Priit Heinloo töö „Strateegiline üllatus sõjakunstis: psühholoogiline aspekt Lahesõja ja Normandia dessandi näitel.“
Autor keskendus Lahesõja-aegse Iraagi ja II Maailmasõja-aegse Saksamaa riigi juhtkonda mõjutanud psühholoogiliste tegurite uurimisele ning ründaja võimalustele kasutada psühholoogilisi tegureid strateegilise üllatuse saavutamiseks.
Uurimuse eesmärgiks oli välja selgitada, millised inimpsüühikas toimuvad protsessid on seotud strateegilise üllatuse tekkimisega ning analüüsida, kas ja kuidas on võimalik psühholoogiliste tegurite negatiivset mõju vältides strateegilise üllatuse ennetamise tõenäosust suurendada.
Töö tõestas, et strateegilise üllatuse väljakujunemise aluseks on üllatatava eelnevad hoiakud. Teadaolevate hoiakute põhjal saab ründaja koostada petteplaani ja selle abil kaitsja hoiakuid püsivana hoida või tugevdada, valmistudes ise samal ajal ootamatuks, hoiakutega vastuolus olevaks tegevuseks.
„Kuulaja Heinloo töö on kõige paremini ja ühtlasemalt struktureeritud ning peatükid tasakaalustatud,“ ütles KVÜÕA loodus- ja täppisteaduste õppetooli juhataja ja lõputööde komisjoni esimees professor Peep Uba. Kapten Heinloo on saanud kuuel korral Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli parima õppuri karika.
„KVÜÕAl on nüüdseks välja kujunenud magistritööde standard ja edaspidi tuleks seda taset hoida,“ sõnab professor Uba. „Kuulajate teadmiste tase on edasi arenenud ja juhendamise professionaalsus on kasvanud.“
Kokku kaitsesid sel aastal magistritööd kümme keskastmekursuse kuulajat, neist neli pälvisid hinde „suurepärane“.
Kõrgema Sõjakooli selle aasta parimaks põhikursuse lõputööks tunnistati kadett Silver Mäe „Kaitseväe eetikakoodeksi mõistetavus ja rakendatavus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste keskastmekursuste näitel.“
„Kadett Mäe lõputöös oli probleemi tõstatus teoreetiliselt tasemel, teema käsitlus jättis komisjonile tervikliku mulje, töö vormistamine oli korrektne ja kaitsmine suurepärane,“ ütles professor Uba. „Seega ei tekkinud komisjonil võrreldes teiste töödega kahtlustki just see töö parimaks tunnistada.“
Parimaks teoreetiliseks lõputööks tunnistati kadett Andres Seppeli töö teemal “Eesti Rahvaväe taktikaline luure Vabadussõjas 1918-1920.” Parimaks rakenduslikuks lõputööks tunnistati kadett-seersant Priit Meieri töö “Kaadrikaitseväelaste teenistuspüstoli käsitlemisoskuse tõhustamine. ”
Kokku kaitsesid lõputööd 18 põhikursuse lõpetajat.