Reede õhtul Tartus lõppenud Kõrgema Sõjakooli patrullvõistluse võitis Eesti, Läti ja Rootsi kadettide võistkond 19 trahvipunktiga koosseisus Sander Karask, Gert Lehiste ja Jüri Saar Eestist, Aigars Engelis Lätist ja Christoffer Östlund Rootsist.

Teise koha saavutas 27 trahvipunktiga võistkond kuhu kuulusid Eesti kadetid Gert Ristla, Allar Olesk ja Mert Meiessaar ning Lars Veiss-Pedersen Taanist ja Armands Logins Lätist. Kolmandaks tuli 32 trahvipunktiga võistkond koosseisus Veli-Juhan Veiman, Janari Kasemets ja Martin Veermets Eestist ning Paulina Wawrzyczny Poolast ja Heino Bruun-Jacobsen Taanist.

Patrullvõistlus algas relvatestidega sõjakooli lasketiirus. Seejärel liikusid võistkonnad maastikule, kus neil tuli läbida enam kui 15 kilomeetrine võistlustrass ning lahendada viies kontrollpunktis meeskonnatööd, loovust  ja teadmisi nõudvaid ülesandeid. Ülesanneteks olid takistusriba läbimine, granaadiheited õppegranaadiga, kauguste määramine ja sõnumite edastamine abivahenditeta distantsilt. Viimases kontrollpunktis, Tartu Kunstimuuseumis, pidid tulevased ohvitserid demonstreerima teadmisi etiketist.

„Võistlus oli mitmekesine pannes proovile võistlejate ohvitserioskusi alates tuletellimisest kuni etiketini. Patrullvõistluse algus oli raja lumerohukuse tõttu  kindlasti raskem kui varasematel aastatel, kuid vaatamata tuisusele kevadilmale lõpetasid kõik võistkonnad edukalt,“ ütles patrullvõistluse peakorraldaja sõjakooli 16. põhikursuse ülem kapten Rene Lepik.

Teist aastat järjest olid viieliikmelised meeskonnad koostatud segakomplekteerituse põhimõttel – kolm eesti kadetti ning kaks väliskadetti Soome, Rootsi, Taani, Poola, Leedu või Läti sõjakoolidest. Kokku osales võistlusel üheksa võistkonda.

„Sõjakooli aastapäevaüritused on kui läbilõige tervest ohvitserikarjäärist, mõne hetke sisse on mahutatud väga palju erinevaid tegevusi, alates enda proovilepanekust välioludes, lõpetades kadetiballiga, kus igaüks meist peab särama oma kaaslase kõrval,“ ütles Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem, kolonel Aarne Ermus patrullvõistluse avakõnes Raekoja platsil.

Kõrgema Sõjakooli sünnipäevaks loetakse 3. aprilli 1919. Sõjakooli aastapäeva tähistamine praegusel moel sai alguse 1998. aastal.
Kõrgema sõjakooli põhikursusel omandavad õppurid ohvitseri põhioskused ning saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal maa-, mere- või õhuväe õppesuunal. Samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel ohvitseriks neil, kel kõrgharidus juba olemas ja ajateenistus läbitud.

Kõrgema sõjakooli lahtiste uste päevad on 19. aprillil ja 31. mail, kus kadetid tutvustavad külalistele kadetielu, õppe- ja olmetingimusi.