Kell 13.00 algaval aktusel tervitab kursuste lõpetajaid kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots.

Magistrikraadi saanud ohvitserid omandasid õpingute käigus pataljoni ja brigaadi staabiohvitseri oskused. Magistriõppe eesmärk on valmistada ette sõjaväelise juhtimise spetsialiste teenistuseks staabiohvitseri, sõjaaja pataljoniülema või nendega võrdsetel ametikohtadel.

Õppekava võimaldab lõpetajatel jätkata õpinguid varem omandatud jalaväe, side, pioneeri, õhutõrje, suurtükiväe või logistika erialal ning saada vastava väeliigi staabiohvitseri ettevalmistus.

Kolme aasta jooksul rühma- ja kompaniiülema oskused omandanud kolmekümne kahele Kõrgema Sõjakooli põhikursuse lõpetajale andis riigikaitse kõrgeim juht Vabariigi President oma 16. juuni käskkirjaga nooremleitnandi sõjaväelise auastme.

Kõigil KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli lõpetajatel on ühtlasi ka riigikaitseõpetaja kvalifikatsioon, lõpetanud võivad anda keskkoolis riigikaitseõpetuse tunde.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on rahvusvaheliselt akrediteeritud kõrgkool, mille lõpetajad saavad rakenduskõrghariduse sõjalise juhtimise alal. Sellel aastal võetakse põhikursusele ja keskastmekursusele kandideerimiseks sisseastumisdokumente vastu 25.juunist 06. juulini, põhikursusele kandideerijatel on esmakordselt võimalik spetsialiseeruda õhuväe ohvitseri erialale.

Ohvitseride neljatasemelise väljaõppe süsteemi esimene aste on KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursus, mille lõpetajad saavad sõjaväelise juhtimise rakenduskõrghariduse. Pärast kolmeaastast edukat teenistust kaitsejõududes on võimalik jätkata õpinguid Kõrgema Sõjakooli keskastmekursusel, järgmiseks astmeks on vanemstaabiohvitseri kursus Balti Kaitsekolledžis või vastava tasemega kursus välisriigi sõjaväelises õppeasutuses, ning edaspidi kõrgemate staabiohvitseride- ja kindralstaabikursused või vastava tasemega kursused välisriikide sõjaväelistes õppeasutustes.