Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli selle aasta parim rakenduslik magistritöö on suurtükiväepataljoni tuletegevuse juhtimisest, parim lõputöö käsitleb soomusrongide tegevust Vabadussõjas.
Kapten Feliks Roodvee kirjeldas oma magistritöös „Suurtükiväepataljoni tuletegevuse juhtimine ja selle automatiseerimine“ otsuse vastu võtmise protsessi suurtükiväepataljoni tuletegevuse juhtimisel ja andis ülevaate selle automatiseerimise võimalustest. Ta koostas algoritmid otsuse vastuvõtmise toetamiseks ja valmistas MS Exceli baasil rakenduse, mida saab kasutada nii näidisena võimaliku tarkvara koostamisel kui ka praktilise abivahendina suurtükiväepataljoni tuletegevuse juhtimisel.
Parima teoreetilise magistritöö pealkirjaga „Ühiskonna julgeolekudilemma käsitlus Eesti ühiskonna näitel“ kirjutas kapten Severin Israel.
Kapten Israel uuris identiteedipõhise julgeolekudilemma tekkimise teoreetilisi võimalusi. Autor käsitles uurimistöös ühiskonna julgeolekudilemmat kui olukorda, kus ühiskonna ühe grupi identiteedi kaitsemiseks ettevõetavad tegevused kutsuvad esile reaktsiooni teises grupis ning selle tulemusena väheneb mõlema julgeolek „meie“ tunde säilimisele.
Kõrgeima hindega hindas komisjon veel kapten Tambet Mäe magistritööd „Kaitseringkonna II liini veovõime analüüs klass V kuluvarustuse käitlemisel“ ning kapten Janar Pekarevi magistritööd „Relvakonflikti privatiseerimisega seonduvad probleemid siseriiklikuks ja humanitaarõiguses Venemaa gaasikontserni Gazprom näitel“.
Kapten Pekarev analüüsis relvakonflikti privatiseerimist, eraturvafirmade töötajate õiguslikku staatust ja nende vastutust siseriiklikus ja humanitaarõiguses ning riikliku äriühingu militariseerimist Gazpromi näitel.
Analüüsist selgus, et eraturvafirmade ja nende töötajate tegevust reguleerivad normid ei ole rahvusvaheliselt välja kujunenud ning eraturvafirma kui ka riikliku turvafirma töötajate ja juhtide vastutusele võtmine sõltub siseriiklikust õigussuutlikkusest.
Inimfaktori valiku- ja suunamiskriteeriumi valdkonnas kaitsesid edukalt magistritöid kapten Meelis Loik teemal „Riski- ja kaitsefaktorid Eesti Kaitseväe välisoperatsioonidelt naasnud sõjaväelaste kohanemisel rahuaja ühiskonda“ ja kapten Artur Meertis teemal „Kaitseväes kasutatavad juhtimisstiilid ja nende seose soorituse ning sidususega“.
Parimaks põhikursuse lõputööks valis komisjon kadett Tanel Tatsi töö „Eesti soomusrongide sõjaline võime Vabadussõjas“. Parimaks rakenduslikuks lõputööks tunnistati kadett Anton Auzini töö „Laskemoona kulu prognoosimise metoodika välisoperatsioonidel Afganistani Estcoy näitel“
„Kõrgem Sõjakool on saavutanud nii lõpu- kui ka magistritööde kirjutamisel stabiilse kvaliteedi,“ ütles KVÜÕA õppeosakonna ülem kolonel Raul Tõnnov, kelle sõnul komisjoniliikmete arvamused tööde hindamisel ühtisid. „On oluline, et üha enam magistritöid on seotud kaitse- ja julgeolekuvaldkonnale vajalike teaduskompetentsidega nagu logistika, inimfaktori valiku- ja suunamiskriteeriumid ning Eesti sõjaajalugu.“
Kokku kaitsesid kadetid ja kuulajad 22 lõpu- ja 16 magistritööd.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere Kaitseväele ning Kaitseliidule. KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursusel omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal maa-, mere- või õhuväe õppesuunal. Samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel ohvitseriks neil, kel kõrgharidus juba olemas ja ajateenistus läbitud. Lõpetajatele omistab president nooremleitnandi auastme.
Pärast mõneaastast edukat teenistust on ohvitseridel võimalik jätkata õpinguid Kõrgema Sõjakooli keskastmekursusel ehk magistriõppes.