Eile andis Kõrgema Sõjakooli 3. õhuväe põhikursuse kadettidele loengu teemal „Saksa ja Nõukogude Liidu öölahingulennud idarindel“ Teise maailmasõja veteran sõjaväelendur Hendrik Arro.

Tulevased radari- ja sideohvitserid said ülevaate kergetel vanemat tüüpi lennukitel lennanud öölahingulennuüksuste tekkimisloost ja tegevustest idarindel aastatel 1941-1944. Samuti rääkis Hendrik Arro Eesti lennuüksustest Saksamaa relvajõudude koosseisus.

„Taolise kogemusega eestlastest sõjaveterane on veel vaid üksikuid ning originaalallikast sõjaaegsetest lahinglendudest kuulamine omab väga kõrget õpiväärtust. Lisaks sellele avanes kadettidel võimalus Hendrik Arroga ka personaalselt suhelda,“ ütles õhuväe lektor major Kristo Lipasaar. „Loodetavasti inspireerib see noori kadette nii oma riigi sõjaajaloo kui ka õhuväe vastu sügavamalt huvi tundma.“

Loeng toimus aine „õhuvõimu teooria ja õhuoperatsioonid“ raames, kus käsitletakse õhuvõimu teooria põhilisi seisukohti ja antakse ülevaade erinevatest õhuoperatsiooni liikidest koos ajalooliste näidetega õhulahingutest.

Hendrik Arro kuulus Teise maailmasõja ajal Saksa sõjaväe 11. öölahingulennugruppi sooritades peamiselt Narva ja Tartu rindel kokku 63 lahinglendu. Pärast sõda õppis ta Tallinna Polütehnilises Instituudis kütuste keemilist tehnoloogiat ning tegutses valdkonnas edasi teadurina olles instituudi soojustehnika teaduslabori juhataja enam kui 30 aastat. Lisaks on ta kirjutanud mitu sõjaajaloo teemalist raamatut ja on alates 1993. aastast Sõjaaegsete Eesti Lennuväelaste Ühenduse esimees.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis saab rakenduskõrgharidusõppes õppida nii maa- mere- kui ka õhuväeohvitseriks. Õppeaeg õhuväe põhikursusel on kolm ja pool aastat, võimaldades spetsialiseeruda lennuväljaohvitseri või radari- ja sideohvitseri erialale. Väeliigipõhiseid õppeaineid õpetavad õhuväeohvitserid ning erialaseid õppeaineid Eesti Lennuakadeemia õppejõud. Õpingute ajal toimub praktika õhuväe üksustes.