1. detsembri varahommikul pidas KVÜÕA Kõrgem Sõjakool Tallinnas endiste Tondi kasarmute ees mälestusrivistuse 1924. aasta detsembrimässus langenud kadettide auks.

„1. detsembri riigipöördekatses elu ohverdanud Sõjakooli kadettide mälestamine on vähim, mida me nende kangelaste auks teha saame,“ ütles KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli ülem major Erkki Roosnurm. „See traagiline sündmus ja kadettide kangelasteod seovad meid otseselt minevikuga, kohustades meid seejuures teadvustama eksistentsiaalseid ohte ning säilitama valmidust võidelda oma vaba maa ja rahva nimel,“ lisas major Roosnurm.

Langenud kadettide mälestustseremoonia on sõjakooli traditsiooniliste ürituste nimistus üks olulisemaid. Sõjakooli rivistusel viidi läbi kadettide hommikune loendus, mille käigus nimetati ka neli langenud kadetti, kes on sümboolselt igavesti Kõrgema Sõjakooli nimekirjas.

Samaaegselt Tallinnas peetava mälestusrivistusega oli Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste peahoone fuajees asuva langenud kadettide mälestustahvli juures väljas auvahtkond. Mälestusrivistusele järgnevalt külastasid kadetid Tondi Sõjakooli muuseumit ning seejärel suundusid sõjakooli pärjatoimkonnad langenud kadettide haudadele asetama mälestuspärgi Tallinna Rahumäe kalmistule, Jõgeva Laiusevälja kalmistule, Vastseliina kalmistule ja Tartu Garnisoni kalmistule Raadil.

Tondi Sõjakool oli esimene sõjaline objekt, mida kommunistid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus ründasid. Kommunistide eesmärk oli hõivata pealinna olulisemad asutused ning seejärel võtta võim kogu riigis ja kutsuda sisse nõukogude väed. Vaatamata ootamatule rünnakule mässukatse nurjus, kuid Sõjakooli kaitstes langesid kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras.

Mälestusrivistuse traditsioon sai alguse aasta pärast mässu maha surumist. Algselt 1928. aastal püstitatud ausammas, mille loojaks oli Amandus Adamson, hävitati 1941. aastal. Monument taastati ning traditsioon taaselustati 2009. aastal.