Teist korda aset leidva õppuse korraldaja kapten Indrek Olveti sõnul oli selle aasta üheks eesmärgiks kaasata harjutusele lisaks ajateenijatele rohkem reservarste ja -õdesid.

„Tahame, et erinevad meditsiiniüksused ei näeks üksteist Kevadtormil esimest korda, vaid hakkaksid kokku harjutama juba varem,“ ütles kapten Olveti.

Kapten Olveti sõnul ei keskenduta õppusel taktikalistele olukordadele, vaid sellele, kuidas on meditsiin lahinguväljal korraldatud. „Õppusel olijad peavad teadma, kuidas toimub kannatanu ülevaatus, vigastustega tegelemine ja evakuatsiooni korraldamine. Õppuse läbinu peab aru saama ka sellest, kuidas liiguvad masinad ja millised on juurdepääsuteed üksuste juurde,“ lisas kapten Olveti.

Tsiviilis arstihariduse omandanud reamees Matis Martens leidis, et võrreldes tavalise erakorralise meditsiiniolukorraga on õppusel tempo tunduvalt kiirem. „Näiteks peame enam tähelepanu pöörama korraga rohkematele asjadele, raskematele haigetele ja pidevalt on inimressurssi puudu,“ ütles reamees Martens.

Brigaaditasandi meditsiiniõppusel õppusel osalevad Kirde kaitseringkonna suurtükiväepataljoni ja õhutõrjepataljoni, Kuperjanovi jalaväepataljoni tagalakompanii meditsiinirühma ning tagalapataljoni meditsiinikompanii kaitseväelased.

Kaitseväe ühendatud õppeasutused on õppusteks pannud välja erakorralise meditsiiniabivarustuse. Lisaks on õppusele kaasatud reservväelased ja Scoutspataljoni meedikud. Kokku osaleb õppusel ligi 80 inimest.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülesanne on kaitseväelaste, reservmeedikute ja meditsiiniüliõpilaste sõja- ja katastroofimeditsiini õppe läbiviimine. Eesmärgiks on võimalikult kaasaegne, praktilise suunitlusega ning ühtlustatud väljaõpe tsiviilmeditsiinis harva esinevate kriiside ja vigastuste lahendamiseks. Kaitseväe ühendatud õppeasutused on sõjateaduse keskuseks Eestis.