Täna peeti Tartus esimest korda kaitseväe teaduspäeva, et tutvustada Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste koostööpartneritele, õppuritele ja õppejõududele ning teiste struktuuriüksuste kaitseväelastele kaitsealast teadus- ja arendustegevust.
„Arvestades teiste riikide kogemusi, on lähitulevikus möödapääsmatu sõjalise hariduse andmine lisaks diplomi- ja magistriõppele ka doktoriõppe tasemel,“ ütles KVÜÕA õppeosakonna ülem kolonel Raul Tõnnov teaduspäeva avasõnavõtus. „Tugevdades õppejõudude ja teadustöötajate teadus- ja kvalifikatsiooninõudeid ning tehes koostööd kodu- ja välismaiste kõrgemate õppeasutustega on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste teadus- ja arendustegevus viimastel aastatel just sellele suunatud.“
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) ja kaitseministeeriumi teaduspäeval esitatud ettekanded olid jaotatud nelja temaatilisse sektsiooni: sensorid ja olustikuteadlikkus; uudsed materjalid ja tehnoloogiad; militaarmeditsiin, -sotsioloogia ja –psühholoogia; sõjakunsti ajalugu ja taktika. Erinevad kaitsevaldkonna eksperdid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest, kaitseväe peastaabist, Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist ja mujalt tutvustasid enam kui 30 teadusteemat.
Lisaks tutvustas kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler Ingvar Pärnamäe kuulajatele kaitseministeeriumi valitsemisala teadus- ja arendustegevuse strateegiat aastateks 2013-2022. Riigikaitse kümne aasta arengukavast andis ülevaate kaitseväe peastaabi analüüsijaoskonna ülem kolonelleitnant Aivar Toom.
Esitletavate teemade hulgas oli kaitseministeeriumi teadus- ja arendusprojekte, doktoriõppe stipendiumi laureaate, viimaste aasate parimaid kaitsevaldkonna magistri- ja doktoritöid ning KVÜÕA õppejõud tutvustasid juba kaitstud või valmivaid doktoritöid. Lisaks tutvustasid teadlased NATO teadus- ja tehnoloogiaorganisatsiooni ning Euroopa kaitseagentuuri uurimisgruppide ja projektide tööd.
Sel aastal on kaitseväes tegevteenistuses olevatel ohvitseridel, kes on omandanud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni, võimalik kandideerida kolmandat korda doktoriõppesse, mille aluseks on kaitseministri poolt kinnitatud ning 2012. aastal täiendatud juhis kaitseväelaste doktoriõppe toetamiseks.
Doktoriõppe eelistatavateks uurimisvaldkondadeks käesoleval aastal on strateegia ja sõjakunsti ajalugu, kaitseressursside planeerimine ja maksumusmudelid ning inimfaktoriga seonduvad valdkonnad, sealhulgas sõjameditsiin ja militaarpsühholoogia.