Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) Teadusuuringute keskus on uuesti hakanud tegelema biotehnoloogiaga, mis võimaldab kasvuhoone tingimustes kasvatada püssirohtu. Ladinakeelse nimetusega rohusordi „Telum Herba“ esimesed katsed on paljulubavad.

„Kõik teavad, et kuiv rohi põleb küllalt hästi, kuid padrunis kasutamiseks on vaja põlemisprotsessi lisaainetega kiirendada,“ ütles dotsent D’avril Poisson, kes on taimseid kultuure uurinud Prantsuse erinevates ülikoolides ja konsulteerib KVÜÕA´s arendustegevust. „Selline kultuurtaim võib olla uueks Eesti Skype´iks. Paraku ei saa me veel avalikustada, kuidas kasvuprotsess täpselt üles ehitatud on.“

Teadusprojekti on kaasatud ka mitmed välismaised kõrgkoolid, kes on erinevate biotehnoloogiatega tegelenud. Arendajate sõnul on tegemist keskkonnasäästliku laskemoonaga, sest nö. ökoloogiline jalajälg on sellise püssirohu tootmisel tunduvalt väiksem.

„Kui suudame koostöösse kaasata ka Põllumajandusakadeemia, näeme sellel tehnoloogial suurt tulevikku,“ ütles KVÜÕA teabeohvitser, kapten Kristjan Kostabi. „Aastaringse püssirohu aretustegevuse jaoks rajame Luunja kurgikasvatuse eeskujul Tartu kõrvale katselabori koos  kasvuhoonetega. Sealsed töötajad peaksid kindlasti olema mittesuitsetajad.“

Praeguste biokatsete ajal viiakse lisaained tavalise raudrohu sisse kasvamiseprotsessi käigus, väetamise ja kastmise abil, tulevikus on plaanis kasvatada juba geneetiliselt muundatud rohtu, mis ei vaja enam suurt hulka lisaaineid. Kaitseväe arenguplaanis on planeeritud ka rohust saadava biomassi valmistamiseks tehase ehitamine, et toodet välisriikide relvatehastele müüa.