Kaitseväe Akadeemia tähistas eile, 30. mail Eesti allohvitseride hariduse ja süsteemse väljaõppe loomise 104. aastapäeva kaitseväe ja Kaitseliidu allohvitseridele mõeldud konverentsiga.
„Ükskõik, millist relvakonflikti te vaatate ükskõik kui pikalt, taandub see lõpuks hästi väljaõpetatud, distsiplineeritud ja professionaalsele allohvitseride kaadrile,“ ütles Kaitseväe Akadeemia ülem brigaadikindral Vahur Karus konverentsil peetud tervituskõnes. „Ohvitserid tulevad ja lähevad ning nende asi ongi suurelt mõelda, kuid teie roll on neid isalikult suunata või vajadusel selgitada, miks ei tohi mingeid asju teha. Teie olete need, kes hoiavad seda väge kogu aeg käimas. Mida paremini on allohvitserid väljaõpetatud, mida rohkem allohvitserid ise hoolitsevad oma väljaõppe eest, seda paremini meil kõigil tegelikult läheb.“
Tänavu 20. mail möödus 104. aastat Eesti allohvitseride hariduse ja süsteemse väljaõppe loomisest. Aastapäevale pühendatud konverents leidis aset Tartus Kaitseväe Akadeemias, kus ettekande tegid erioperatsioonide väejuhatuse veebel, hr Igor Kopõtin, staabiveebel Rene Reiljan, hr Rasmus Lahtvee, pr Merje Kimber ja pr Ingrid Klaus, vanemveebel Ando Lavrits, ülemveebel Andri Harkmann, staabiveebel Renzo Rajaste ning staabiveebel Keith Tarakanov.
Kaitseväe Akadeemia veebli staabiveebel Indrek Ojasoo sõnul on peamine, et allohvitseride haridus oleks jätkusuutlik, kvaliteetne ning suunatud organisatsiooni eesmärkide täitmisele. „Tihti kipume igapäeva toimetuste ja kiire tempo juures vähem märkama, kuidas me oleme siia punkti jõudnud. Allohvitseride aastapäeva tähistamine annab meile võimaluse korraks aja maha võtta ning mõtiskleda, mida on tehtud ja kuidas võiks edasi minna,“ ütles staabiveebel Ojasoo.
Tänavuse konverentsi eesmärk oli rääkida kahel olulisemal teemal – haridus ja väljakutsed teenistuses, et hoida üleval diskussiooni ja toetada pidevat arengut. Päeva jooksul aset leidnud ettekanded keskendusid nii täiendus- ja ümberõppele, nüüdisaegse õpikäsitluse kasutamisele väljaõppes, läbipõlemise vältimisele, väärtuste kujundamisele kui ka allohvitseride mitmekülgsele tööle erinevates üksustes.
Allohvitseridele mõeldud hariduskonverentsi oli võimalik jälgida nii kohapeal kui videosilla vahendusel. Kokku võttis üritusest osa ligi 150 teenistujat.
Staabiveebel Ojasoo sõnul nõuavad keerulised ajad ja sõda Euroopas kõigilt ülimat pingutust. „Minu soov on allohvitseridele hoida kindlat meelt, toetada oma ülemaid asjatundlikku ja ajakohase nõuga, treenida sõdureid ja allüksuseid ning hoida kõrgel lahinguvalmidust,“ ütles staabiveebel Ojasoo.
20. mail 1920. aastal pandi sõjaministri päevakäsuga alus jalaväekoolile. Seda kuupäeva loetakse tänini allohvitseride hariduse sünnipäevaks. Allohvitseride kool taasasutati 1992. aastal Meegomäel ning 2010. aasta 1. augustil ühines kaitseväe Lahingukool Kaitseväe Akadeemiaga.
Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja korraldab riigikaitsega seotud teadus-ja arendustegevust.
Rohkem pilte SIIN