fbpx
Uudised

Terminipäevakul kõnelesid oma kogemusest major Karmo Kiilmann ja kapten Elmar Sahk

Reedel, 31. jaanuaril Tartu Ülikooli raamatukogus aset leidnud üheksandal terminipäevakul „Terminitöö järjepidevus ja kvaliteet“ oli kõne all kaks teemaringi. Esmalt käsitleti oma ja võõra vahekorda terminitöös ning seejärel arutleti, kuidas tagada terminiarenduse järjepidevust.

Kaitseväe Akadeemia, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli esindajad korraldasid reedel, 31. jaanuaril 2025 kl 12.00–17.30 üheksanda terminipäevaku, mis leidis aset Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis ja veebis. Rakubioloogia õpiku koostaja, Tartu Ülikooli vivaariumi juhataja Sulev Kuuse selgitas oma ettekandes „Sõnal olgu jätk ja jutul sõlm“, et sobiva termini valikul on tark lähtuda sihtrühmast, mitte peljata keelerikkust ning teha asjakohaseid oskussõnavalikuid. Tähendusnihete üle toidutehnoloogia arutles Eesti Maaülikooli lektor Marek Tepper. Seejärel sai sõna diviisi suurtükiväepataljoni patareiülem major Karmo Kiilmann, kes kõneles kaasahaaravalt oma viieaastasest terminiarenduse kogemusest. Muuseas toonitas ta, et omakeelse erialakeele alalhoidmise kohutuse on kaitseväelane andnud juba sõdurivandega. Terminiloome lähemaletoomisest üliõpilastele rääkis Tartu Ülikooli analüütilise keemia kaasprofessor Koit Herodes.

Sellele järgnenud töötoas otsiti koos lahendusi, kuidas hoida terminitööd pidevas arengus ja täiendada terminiarendajate ridu. Näiteks leiti, et haridussüsteemis tuleb senisest enam hakata tähelepanu pöörama sellele, kuidas suunata noori väärtustama eesti keelt ja teadvustama me keele rikkust. Terminiarenduses peeti oluliseks mitme põlvkonna ühistööd – täpselt seda põhimõtet, milles on aastaid lähtutud ka riigikaitse terminitöös.

Terminipäevaku viimane ettekanne oli õhutõrjepataljoni patareiülemalt kapten Elmar Sahalt, kes kaitses 2024. a Kaitseväe Akadeemias õhu- ja raketikaitse terminivara korrastanud magistritöö. Kapten Sahk tõi oma ettekandes esile, et terminikorrastustöö koostamine annab hea võimaluse näha oma valdkonda teise pilguga ja eriala põhimõistetesse süüvides saada oma alast tublisti paremini aru. Eraldi tõi ta välja, et sellise töö koostamine aitab parandada väljendusoskust ja suunab tähelepanu pöörama konkreetsele ja selgele eneseväljendusele. Terminipäevakul anti ka ülevaade Vikipeedia terminivõistlusest ja autasustati võitjaid.

Terminipäevaku korraldajad ja päevajuhid olid PhD Reet Hendrikson (Kaitseväe Akadeemia), MA Ülle Sihver (Eesti Maaülikool) ja MA Helika Mäekivi (Tartu Ülikool). Terminipäevakut toetab Haridus- ja Teadusministeerium eestikeelse terminoloogia programmi kaudu.

Kaitseväe Akadeemia ja Eesti Maaülikool alustasid teadus- ja erialakeelele keskenduvat, eeskätt õppejõududele-teadustöötajatele suunatud üritustesarja 2015. aastal, Tartu Ülikool liitus aastal 2018. Terminipäevakutel on mundrikandjaid esindanud näiteks kin-mjr Enno Mõts (kahel aastal), kol-ltn Kaido Kivistik (kahel aastal), kol-ltn Argo Sibul, kol-ltn Mattias Puusepp jt, riigikaitse vaatepunktist on teiste seas üles astunud kaks kunagise Kaitseministeeriumi terminikomisjoni juhti: Kalev Stoicescu ja Toomas Hiio. Nimetus “terminipäevak” tuleneb ürituse praktilises suunitlusest: algaastail oli tegu pigem akadeemilise õppepäevaga, kus keskenduti terminoloogia ja defineerimise põhitõdedele (koolitaja Reet Hendrikson).

Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja kaitseliidule. Kaitseväe Akadeemia kutseõppe suunal koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere, kus õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks. Lisaks korraldab Kaitseväe Akadeemia riigikaitsega seotud teadus-ja arendustegevust.

Kaitseväe Akadeemia