27. jaanuaril Tartu Ülikooli raamatukogus ja Zoomis peetaval terminipäevakul kutsuvad keele- ja terminispetsialistid osalejaid rännakule mööda eesti terminiloo kujunemisteed ning lasevad neil lõpuks heita pilgu tulevikku. Peale laiaulatusliku ülevaate saamise on kõigil võimalus kiigata ka kitsamalt mõne eriala köögipoolele.
Meie terminilool on olnud jutustajaid juba arvukate põlvkondade jagu ning töö on käinud lainetena – kord elavalt ja energiliselt, kord rahulikumalt ja pikkamööda. On olnud aegu, mil on tegutsetud ühiselt, kuid ka ajavahemikke, mil üksikisik on tugevasti mõjutanud paljude valdkondade oskussõnade sündi.
Esiettekande pidaja, Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitdotsendi Reet Kasiku sõnul ei saa näiteks kuidagi mööda vaadata Johannes Voldemar Veski tähtsast rollist. „Eesti Vabariigi ajal tegutses Tartu Ülikoolis ja ülikooli juurde moodustatud erialaseltsides kokku 40 oskuskeelekomisjoni, kes kujundasid normatiivset terminivara. Kõigist neist võttis keelelise eksperdina osa ülikooli eesti keele lektor Johannes Voldemar Veski,“ ütles Kasik.
Terminid juurduvad keeles teadupärast samamoodi nagu muud sõnad: mõni võetakse vastu hea meelega, mõni vastumeelsemalt, mõni aga ei juurdugi. Mõnikord võib olla selle põhjuseks ka asjaolu, et sõna on tulnud keelde liiga vara. Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna emeriitprofessor Ene-Margit Tiidu arvates võib see olla üks põhjusi, miks ei juurdunud eesti keeles 1884. aastal Ado Grenzsteini sõnastikus ilmunud arwustik. „Toona oli eesti teaduskeel veel üpris algeline – polnud veel üldkasutatavaid termineid isegi nelja aritmeetilise tehte jaoks. Seetõttu oli uute mõistete defineerimine väga raske ja sageli ebatäpne. Nii juhtuski, et definitsioon arwustik (Statistik) – asjade üleskirjutus arwude waral käibele ei tulnud ja me kõik tunneme hoopis sõna statistika,“ nentis Tiit.
Vaata terminipäevaku ajakava ülikooli kodulehelt. Üritusele saab registreeruda 26. jaanuarini Eesti Maaülikooli veebilehel.
Terminipäevaku korraldajad ja päevajuhid on Reet Hendrikson (Kaitseväe Akadeemia), Ülle Sihver (Eesti Maaülikool) ja Helika Mäekivi (Tartu Ülikool). Üritust toetab Haridus- ja Teadusministeerium eestikeelse terminoloogia programmi kaudu.
Lisateavet saab meiliaadressilt [email protected].