Kaitseväe Akadeemia korraldas juuniküüditamise aastapäeval Värskas tseremoonia, et hoida elus mälestust sadade Eesti ohvitseride küüditamisest ja hukkamisest 1941. aastal.

„Miks Eesti ohvitserid ühena esimestest ära hävitati?“ küsis Kaitseväe Akadeemia ülem brigaadikindral Vahur Karus tseremoonial peetud kõnes. „Sellepärast, et ohvitser on osa iga riigi intelligentsist, ohvitser on alati osa kultuurist, ta on rahvuse kandja ning lisaks on teda õpetatud alati haarama initsiatiivi ja tegema midagi selleks, et rahvas elaks paremini, riik elaks paremini ning sõjavägi elaks paremini.“

Lisaks Kaitseväe Akadeemia ülemale võttis sõna ka Setomaa valla vallavanem Raul Kudre, Kaitseliidu Võrumaa maleva esindaja seersant Aare Hõrn ja kaplan Mait Mölder ning hingepalvuse küüditatud ja hukatud Eesti ohvitseride mälestuseks pidas Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku ülempreester Andreas Põld.

Tseremoonia auvahtkonnas olid Kaitseväe Akadeemia kadetid ning pärast tseremooniat asetati 1941. aastal nõukogude võimu poolt represseeritud Eesti ohvitseride mälestuskivi jalamile pärjad.

Nõukogude võim vangistas ja küüditas 1940.-1941. aastatel sadu Eesti ohvitsere, kellest enamus hukati või surid vangistuses. 13. juunil 1941 vangistati Värska õppelaagris üle 200 Eesti ohvitseri. Nad koguti Petserisse Kaitseliidu majja, kust järgmisel päeval viidi juba edasi Venemaa vangilaagritesse. 1941. aasta juuniküüditamise käigus küüditati okupeeritud Eestist kokku ligi 10 000 inimest.

Küüditatud ja hukatud ohvitseride auks peetud mälestustseremoonia korraldamist alustas Eesti vabadusvõitlejate liit ja Eesti eruohvitseride kogu, alates 2017. aastast korraldab tseremooniat Kaitseväe Akadeemia.

Rohkem fotosid SIIN.