Kaitseväe Akadeemia korraldas juuniküüditamise aastapäeval Värskas tseremoonia, et hoida elus mälestust sadade Eesti ohvitseride küüditamisest ja hukkamisest 1941. aastal.
„Eesti riik on saanud õppetunni, see on viidud sisse meie õppetöösse, see on kirjutatud meie juhistesse – tegeväelasest ülem on kohustatud kasutama jõudu ka rahuajal väljastpoolt Eesti riigi territooriumi meie vastu suunatud ründe tõrjumiseks,“ ütles Kaitseväe Akadeemia ülem kolonel Enno Mõts. „Mälestamine on põhiväärtuste seadistamine,“ lisas kolonel Mõts.
Tseremoonial laus mälestusmõtte Kaitseliidu Võru maleva kaplan Mait Mölder, hingepalvuse küüditatud ja hukatud Eesti ohvitseride mälestuseks ütles EAÕK ülempreester Andreas (Kaupo) Põld, Setomaa vallavanem Raul Kurde ja Võru Noorte Kotkaste esindaja Romet Pazuhanitš.
Tseremoonia auvahtkonnas olid Kaitseväe Akadeemia kadetid ning peale tseremooniat asetati 1941. aastal nõukogude võimu poolt represseeritud Eesti ohvitseride mälestuskivi jalamile pärjad.
Nõukogude võim küüditas ja hukkas reservõppekogunemise nime all Petseri Kaitseliidu majja kutsutud 646 Eesti ohvitseri. Küüditatud ja hukatud ohvitseride auks peetud mälestustseremooniat on alates 2011. aastast korraldanud Eesti Vabadusvõitlejate Liit ja Eesti eruohvitseride kogu, alates 2017. aastast korraldab tseremooniat Kaitseväe Akadeemia. 1941. aasta juuniküüditamise käigus küüditati okupeeritud Eestist pea 10 000 inimest.